Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 2. september 2011 | nr 35 (049)
www.tallinn2011.ee ARVAMUS Koos kultuurisuvega on märkamatult lõppemas ka Teater NO99 Põhuteatri tegutsemisaeg. Selle puhul kirjutab teatri dramaturg Eero Epner üha enam pead tõstvast ja nii poliitikutelt, rahvalt kui ka meediast jõudu ammutavast kultuuripopulismist. Loe lk 2
Kultuuripealinn kutsub jooksma!
DISAIN 8. septembril algab festival Ökomäss, mis mässab ületarbimise vastu ning tõstab taas ausse naturaalsed ehitusmaterjalid ja vanad ehitusnipid, tutvustades neid tänapäevases võtmes. Ökomässul on enamik tegevusi tasuta. Loe lk 3 MUUSIKALAVASTUS Katla katelderuumis etendub peagi muusikaline lavastus «The Black Rider», mis tõestab, et keskaegse sakslase probleemid on omased ka tänapäeva eestlasele. Tegemist on saksa lavastaja Christian Römeri variandiga näitemängust, mis põhineb tuntud saksa rahvajutul «Der Freischütz» (Nõidkütt). Loe lk 6
Pühapäeval 11. septembril 2011 Tallinna kesklinnas
www.jooks.ee Tallinn Fashion Week algas moeillustraatorite näitusega Rotermanni kvartalis saab tutvuda Tallinn Fashion Weeki raames korraldatava rahvusvahelise näitusega «Uus Põhjamaade moeillustratsioon», kus peale parimate kodumaiste noorema generatsiooni moeillustraatorite esitlevad oma töid tipptegijad Rootsist ja Soomest.
Kokku osaleb näitusel värske loominguga kaheksa kunstnikku: ‒ Anu Samarüütel-Long, Kätlin
Kaljuvee, Marju Tammik, Leana Salvet (kõik Eesti), Laura Laine, Minni Havas (mõlemad Soome) ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Kõik illustraatorid on oma ala tipptegijad, kelle töid on kasutanud paljud moeväljaanded ja (moe)brändid. Näituse väljapaneku kujundas Tuuli Aule. Tasuta näitus on Rotermanni kvartali kaubamajas külastajatele avatud 18. septembrini, esmaspäevast laupäevani 10–20 ja pühapäeviti 11–18.
«Viimased kümmekond aastat on toonud moeillustratsioonid jõuliselt tagasi moeväljaannetesse, kunstiteadlaste huviorbiiti, näitusegaleriidesse ja kogumikesse. Iga endast lugu pidav moe- või elulaadiajakiri peab lausa au ja kompetentsuse küsimuseks avaldada moeseeriaid illustraatorite lennukate visioonidena. Isegi kõrgema kategooria sisekujundusajakirjad kasutavad aeg-ajalt akvarelljooniseid ja nimekad kaubamajad tellivad vaateakende kujundusi illustraatoritelt,» selgi-
tas näituse tagamaid väljapaneku loovjuht Toomas Volkmann. Näitus kuulub oodatuima kodumaise moesündmuse, tänavu juba viiendat korda toimuva Tallinn Fashion Weeki (TFW) 2011 programmi. Selle alla koondunud etendused, näitus, linnaruumi installatsioonid, seminar ja avatud ateljeed moodustavad Eesti läbi aegade suurima moefestivali. TFW põhiprogramm toimub 14.‒16. septembrini Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures ja väikeses saalis, näha saab nii kodumais-
te kui väliskülalistest disainerite etendusi. 16. septembril majutab TFW oma tiiva alla Baltikumi alternatiivseima moe-muusikakunsti-festivali Moment. Programm jätkub 17. septembril seminariga ning tipneb etendusega Kolmlõige Lutheri kvartalis, kus kollektsioone esitlevad Liisi Eesmaa, Tanel Veenre ja Aldo Järvsoo. Lisaks põhiprogrammile toimuvad mitmete disainerite ülesastumised, mis kajastuvad TFW programmis. Vt. ka www.estonianfashion.eu
MOOD
Laura Laine illustratsioon «Kitsune Noir».
2
ARVAMUS
Reede, 2. september 2011 KULTUUR KUTSUB
Kultuur või populistlik rahvalikkus? Kas «Eesti rahva tahtele» mittevastav kultuur on vajalik vaid tegijatele? haakisime end mitmete uute teemade külge: avalik ruum ja selle ideoloogia, kultuuriprodutsendiks olemine, teatrimaja kavandamine, projekteerimine, valmisehitamine ja lammutamine jne.
Ökotarkusest ökololluseni Ökoteemast on saanud ammu moeteema. Mõni ökoinimene kasvatab isegi saastatud õhuga tänaval aknalaual maitserohelist, ostab kuhjade kaupa taaskasutatud riideid, sõidab (ka lumetormis) jalgrattaga ning joob vahel teisest ilma otsast kohale lennutatud ökokohvi. Mõnelgi juhul jõuab ka ökoihalus absurdini. Heaks näiteks on nn ökoemad, kes ronivad kodus n-ö tünni sünnitama ning mängivad nii oma laste eludega vene ruletti. Fatalistlik allumine vaid looduse ehk pimeda saatuse reeglitele tähendab tegelikult otseselt kultuuri ja tsivilisatsiooni hülgamist. Inimkonna meditsiinialaste teadmiste sihilik eiramine tähendab sealjuures otsest inimeste elude ohtuseadmist. Lisaks esinevad kollase meedia veergudel massiliselt ravitsejad, kes oma «looduslike» maltsasegude ja imevõimetega isegi vähihaigeid hullutavad. Sellest, kuidas need «looduslike» vahendite kasutajad pärast sellist väärravi surevad, meedias muidugi ei räägita. Ökoteema on tehtud täna tarbijateemaks – nn ökoelu raskus on laotud lihtsa inimese õlgadele, kes peab selles infovirvarris tegema õigeid valikuid. Kuigi tegelikult sõltub Eesti maalapi ökoseisund riigi otsustest ehk riiklikest keskkondlikest normatiividest. Ja selles vallas on asi Eestis enam kui halb. Näiteks riigikontroll andis tänavu hävitava hinnangu Eesti metsanduse arengukavale, mis lubas raiemahtude suurendamist ja üha noorema metsa raiumist. Ometi võeti kava Riigikogus ludinal vastu. Eesti põlevkivi kaevandamine ja hoogustuv õlitootmine hävitab igal aastal nii palju põhjavett, et sellest jätkuks aastas viiele miljonile inimesele. Keskmiselt pumbatakse aastas põlevkivikaevandustest välja kakssada miljonit kuupmeetrit vett. «Eesti kasutab endiselt robustset koloniaalmajandust, kus kogu loodusressurss kasutatakse kiiresti ära, et saada võimalikult suurt kasumit,» kritiseeris Eestimaa Looduse Fondi juht JüriOtt Salm Pealinna lehes riigi poliitikat. Ometi keeldus riigikogu keskkonnakomisjon põlevkivi kaevemahtu alandamast. Riigikogus oli arutusel ka meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus. Isegi laevaomanike liit (!) ja merendusnõukoja liikmed olid niivõrd keskkonnateadlikud, et tegid eelnõusse muudatusettepaneku, mille järgi tuleks seadustada suurte naftatankerite kohustuslik eskortimine puksiirlaevade poolt meie sadamatesse sisenemisel. See välistaks tohutud naftakatastroofid, mille oht on Eestis ülisuur. Teiseks – ohu ennetamine on seda tähtsam, et Eestil puudub tegelikult korralik õlitõrjevõimekus. Loomulikult lasti see keskkonnasõbralik ettepanek tänaste võimumeeste poolt taas põhja. Rääkida võiks ka sellest miks riik ei julge poliitilistel kaalutlustel sisse seada üht Euroopas elementaarset keskkonnamaksu nimega automaks – automaksu kava hapneb rahandusministeeriumis juba aastaid. Autosaaste vähendamine meie linnades pole järelikult riiklikult tähtis. Sellise Eestimaa saastamise taustal on kõik muud öko- ja «kilekotijutud» üsna mõttetud. Potipõllunduse arendamise asemel võiksid kodanikud esmalt survestada riiki, et kõigepealt suured «ökootsused» korda saaks. Küll siis jõuab ka rattateede teemal edasi viriseda.
«Potipõllunduse arendamise asemel võiksid kodanikud survestada riiki.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011,
[email protected] Andreas Sepp, reporter,
[email protected] Liina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128
[email protected] Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post:
[email protected] e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Eero Epner Teater NO99 dramaturg
N
O99 Põhuteater on olnud avatud neli kuud. Kuu aega veel – siis paneme uksed kinni, võtame hoone maha ning saadame oma näitlejad Münchenisse, Pariisi, Berliini ja Londonisse, kus nad algaval hooajal esinevad mõnedel Euroopa kõige olulisematel lavadel lavastustega «Three Kingdoms» ja «Kuidas seletada pilte surnud jänesele».
Lahatakse avaliku ruumi ideoloogiat Põhuteatris eneses on jäänud veel vaid kolm üritust: meie enese kaasprodutseeritud ooper «Katuselt» (Jarek Kasarilt ja Uku Uusbergilt), sellesuvine Euroopa festivalide hitt, vaimukas ja nutikas SheShePop oma uusima lavastusega «Testament» ning selle regiooni viimase kümnekonna aasta lõbusaima kontseptsiooniga trupp Gob Squad oma etendusega «Kitchen». Siis – jah, siis on kõik. Kuid NO99 Põhuteatri fenomenis on veel midagi tähenduslikku lisaks esinejate kunstilistele seisukohavõttudele. Põhuteatriga liikusime esimest korda niivõrd pikaks ajaks majast välja ning
Ent on üks kogemus veel, mille Põhuteater meile andis. Rohkem kui varem mõtlesime seekord kultuuripopulismi peale tänases Eestis. Selle peale, kuidas meedias ning seetõttu ka publiku hulgas, aga samuti ametkondades ning spetsiifilises kunstikriitikaski (!) samastatakse kultuuri üha enam populistlik-rahvalike üritustega ning üha enam võib märgata, kuidas kunstnikud peavad toime tulema nendesamade demagoogia- ja retoorikavõtetega, mida tavaliselt poliitikas kasutatakse. Me õppisime neid «Ühtset Eestit» tehes päris hästi tundma. Näiteks sildistamine. Keegi kunstnikest ei ole kaitstud, et nad ei ärka ühel päeval otsa ette löödud templiga «alternatiiv», «arusaamatu», «ebavajalik», rääkimata klassikaks kujunenud «purkisittujast», mis märgib kõiki kunstnikke, kelle teosed ei ole üldrahvalikult nauditavad ja julgevad tegeleda ebamugavate teemadega. Teine üldlevinud meedia (ja ka poliitikute) modus operandi on anonüümse «Eesti rahva tahtega» opereerimine. Kõik, mis ei vasta «Eesti rahva tahtele», on miski, mille me peame välja kannatama, sest me oleme ju kultuursed inimesed, kuid olgem ausad – see on rämps, ebavajalik ja ainult kunstnike endi klikki huvitav. Viimati tuli see vastandus ilmekalt välja «Vabaduse Laulu» aruteludes, kus näiteks Eesti suurim päevaleht lõi patsi supertoimetu-
kunst peab olema arusaadav enam-vähem kõigile, ta peab mõjuma kohe ning kunsti mõistmiseks ei tohi vaataja vajada mingeid eel-, järel- ja üldteadmisi. Kunst peab olema positiivse sõnumiga, liitma rahva või vähemalt meele ühte, või kui ta ei ole positiivse sõnumiga, siis vähemalt peab kunst panema mõtlema. Kunst ei tohi olla igav. Rahvuskriitilisus on halb. Kodune on parem kui võõras. Psühholoogia on ühetasandiline. Saalid peavad olema täis.
Populism umbusaldab inimeste maitset NO99 Põhuteater seadis oma programmi kokku nii, et see ei teeks järeleandmisi populismile, kuid et sellest hoolimata oleksid saalid täis ning kunst positiivse sõnumiga. Demokraatias hääletavad inimesed jalgadega. Nii on juhtunud ka Põhuteatri ja selle ümbrusega. Meil on selle üle hea meel. Sest hoolimata oma näilisest armastusest lihtinimese vastu ei suuda populism tegelikult midagi enamat kui inimeste tahte ja maitse umbusaldamine, nende tasalülitamine ja mittesallimine. Seda nii poliitikas kui ka kultuuris.
Kp
LISAB
NO99 Põhuteatri kava kuni selle sulgemiseni 1. oktoobril: 2.‒3. september «Kitchen (You’ve Never Had It So Good)» 4. september «Jakob, oh Jakob» 7.‒8. september «Testament» 13.‒15., 19.‒20., 22.‒24., 27.‒28. september «Katuselt» Kõik etendused algavad 19.00. Vt pohuteater.no99.ee
KATEL ÄRKAB Katla osa kultuurielus on tasakesi kasvamas. Sellest, millisena ta loovisikutele näib, kõnelevad need, kes sealset keskkonda loometöös katsetanud on. Peeter Jalakas (Von Krahli Teater) lavastas Katlas «Gilgameši». Foto: Liis Treimann / Postimees Scanpix
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
«Vabaduse laul» hakiti tükkideks ebaõiglaselt
se netiportaaliga ning koos hakiti tükkideks kogu «Vabaduse laulu» kontseptsioon, mis, muide, oli tegelikult ju väga hea. Jarek Kasari sõnade kohaselt kutsuti esinema inimesed, kes esitavad omaloomingut, sest just see ongi tõeline vabadus: luua ja esitada oma loomingut. Aga ei. Meedia nõudis pisaraid, ühtehoidmist ja afektiivseid tundeid. Nende jaoks on heaks näiteks punklaulupidu, mis samas nii mõnegi «kunstiinimese» arvates on iseenese vastand, sest kuidas saab tõeline punk olla riigitruu, kuidas saab tõeline mäss olla konformistlik? Populism on viimasel ajal levinud tööriist mitte ainult laiatarbemeedia, vaid juba ka kultuuriajakirjanike kätes. Üks paljukirjutav teatri- ja filmikriitik ei väsi ründamast eesti filmi, kui see ei kogu piisaval hulgal vaatajaid, ning eesti teatrit, kui see ei ole selgelt loopõhine ja ilmekate karakteritega. Ja ta ei ole ainuke. Üha enam võib kuulda üleskutseid, et kunst peaks rääkima vaid arusaadavaid lugusid minevikust ja olevikust, mis turgutaksid stressis inimest või liidaksid ühte kogu rahva. Mis on ju iseenesest okei. Miks ei võiks kunst seda teha? Oleme ka ise püüdnud nii mõnegi oma lavastusega stressis inimest turgutada. Aga me oleme teinud ka lavastusi, mille loomiseks on olnud vaja aastatepikkust pühendumist, mis ei taha hästi alluda ühelegi efektsele uuele vormistusformaadile ning mis ei ole kokku võetavad ühe-kahe märksõnaga. Seda on teinud ka väga paljud teised. Ja see ärritab tänases Eestis üha enam nii vaatajaid, poliitikuid kui ka meediat. Nende ees peab kunstnik end pidevalt õigustama, kui ta on otsustanud mitte alluda populistlikele ootustele. Millised need on? Näiteks:
Peeter Jalakas, milline on Katla roll etenduskultuuri keskusena? Praegu see roll praktiliselt puudub, tulevikus loodetavasti tekib. Ent ega Katel peaks ka tulevikus olema ainult etenduskunstidele keskendunud, vaid ikka kunstikeskus laiemalt. Etenduskunstid, mis kõige enam publikut köidavad, on loomulikult oluline osa tervikust. Mis muudab Katlas lavastamise võluvaks?
Võimalusterohkus ja ootuste puudumine nagu ikka uue asja puhul. Tulevikus loodetavalt Katlas valitsev eriline õhkkond, tehnilised võimalused ja seal töötavad imelised inimesed. Kuidas erineb Katel teistest tootmishoonetes asuvatest kultuuripaikadest Eestis? Praeguse Katlaga sarnases olukorras olevaid hooneid on palju, kui aga Katel projektijärgselt valmis ehitada, siis temasarnast ei leidu. Ent eriliseks teeb ta ikka eriline sisu. Kui seda ei teki, on tegemist huvitava hoone, kuid raisatud rahaga. Kas jätkate Katlas mängimist ? Ikka tahaks jätkata, kui on ruum, kus jätkata. Praegu on tegemist sisuliselt katusega hooviga, kus kord-paar vahva suvel mässata.
Millised etendused sinna sobivad? Ausad. Head. Tänapäevased. Kui levinud on maailmas teatritegemine vanades tööstushoonetes? Üsna. Alati on kunstnikke, kes oma tegemistega tavapärasesse ruumi ei mahu. Nii hõivavad nad uue ruumi, mis ärkab elule, ja mingil hetkel muutub seegi ebatavalisest tavaliseks. Mis tõmbab inimesi neisse kultuuritehastesse? Elumahlad. Ega reeglina tõmba inimesi ju ruum, vaid see, mida seal tehakse. Teatri jaoks on parim ruum see, mis vaatajat üldse ei kõneta. Nii pääseb seal tehtav kõige mõjusamalt esile.
Numbersangadega käsitsi valmistatud savikruusid.
Haara kõrvast!
Osta oma kruusid siit:
12
DISAIN
Reede, 2. september 2011
3
LIFT11 viib bussireisile 10. septembril stardib Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva linnainstallatsioonide festivali LIFT11 bussireis valminud installatsioonide juurde. Kahetunnine ringsõit algab Linnahalli juurest kl 16 ja lõppeb Roosikrantsi tänaval kl 18. Bussireisile registreerumiseks saada e-kiri
[email protected] või registreeru https://www. facebook.com/lift11. Kogunemine Linnahalli katusel merepoolses otsas. Vt http://www.lift11.ee
Kunstibuss alustab taas
Ökomässu raames saab vaatama minna ka põhuteatri hoonet kui ökoehituse head näidet.
Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix
«Ökoteema on rahva seas popp,» kinnitas Tarmo Elvisto.
Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
Ökomäss toob unustatu tagasi
Vanadest esemetest saab nägusaid ehteid, euroalustest suurepärase välikäimla. Oliver Õunmaa 8.‒11. septembrini Telliskivi Loomelinnakus toimuv festival Ökomäss annab inspiratsiooni, kuidas keskkonnateadlikult ehitada, majapidamist korraldada, igapäevaselt elada, käsitööd teha ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate alast haridust omandada.
«Majandus on jäik ega toeta traditsiooniliste, heade, odavate ja käepäraste materjalide ning tarvete tarbimisse jõudmist,» rääkis festivali projektijuht Tarmo Elvisto. «Ehitus on reguleeritud valdkond, kus on kahtlemata vajalikud reeglid, mis aga paraku soodustavad stagnatsiooni ja tervislikud ideed ei jõua ellu rakenduda. Seetõttu peab heas mõttes mässama, mitte lõhkudes, vaid uut luues. Niisiis mässame ületarbimise vastu ja tõstame ausse tagasi naturaalsed ehitusmaterjalid ning vanad ehitusnipid. Tutvustame neid tänapäevases võtmes.» Festivalil toimuvad semina-
rid ja foorumid, õpitoad ja koolitused, filmiõhtud, esitlused ja näitused, käsitöö- ja kirbuturg, antiigilaat ning mitmed ökoehitusprojektid.
Loodusmaterjalid ja loomad tervendavad Neljapäeval on plaanis seminar «Looduslikud vahendid väikelaste käelistes tegevustes ja kunstiteraapias». Oma ettekandes räägib näiteks Mai Sein-Garcia materjalivaliku läbi lapse arengu suunamisest. Aleksei Turovski annab ülevaate loomade tervendavast mõjust. Reedene seminar keskendub ajatule arhitektuurile, ökomaterjalidele, linnaruumile, restaureerimisele ja säästvale renoveerimisele. Minnakse vaatama ka põhuteatri hoonet kui ökoehituse head näidet. Laupäeval toimuvad loomelinnaku õuel kirbuturg ja käsitöölaat, lastele ka trummikoolitus ja savitegu. Hoovis saab tutvuda vahvärkehituse, kiviraiumise, värvikeetmise, saviahju ehitamise ja tur-
baviltimisega. Meistrid õpetavad vanamaterjalist kompostikaste ja euroalustest välikäimlaid ehitama. «Looduslikke materjale ja vahendeid, mida nii ehituses kui igapäevaelus kasutada saab, on nii palju, et kogu info paari reaga kirja panemiseks peab olema tõeliselt hea kirjanik,» rääkis loodusehituse koolitaja Sven Aluste, kes festivalil lastele looduslikest materjalidest mängumajakese meisterdab. B-hoones toimuvad igal täistunnil koolitused: dekoratiivsed viimistlustehnikad, rooplaatide paigaldus, krohvimine, takutamine, Eesti savisortide määramine, pingupapi paigaldus ja looduslike värvide (kohupiimavärv, kookosvärv jt) valmistamine, paberi tegemine ja kartulitrükk. Dekoratiivtehnikate koolitused toimuvad ka vene keeles. Elvisto sõnul on kahte sorti töötube: «Ühed on registreerimisega, kus saab oma käe külge panna, kuid kuhu mahub vaid piiratud arv inimesi. Teised on sellised, kus meistreid tegutsemas näeb, sinna mahub rohkem.»
Vanamaterjali laos saab käe külge panna põhuehitusel, restaureerijate hoovis kittimisel, akende ja uste restaureerimisel ning vanamööbli ennistamisel. «Jagatakse nõuanded ja tulla võib oma mööbliesemega,» lausus Elvisto. Töötoas «Praktiline taaskasutus» saab teada, kuidas valmistada äraviskamisele määratud asjadest nägusaid valgusteid ja ehteid. Laupäeva lõpetab kinoõhtu Jaan Tootseni filmiga «Hea uus ilm». Ökomässu viimane päev algab antiigilaadaga ja B-hoones jätkuvad eelmise päeva tegevused.
Ökoehitust saab õppida ülikoolis MTÜ Equilibres töötava Aluste kinnitusel on Ökomäss küll esimene suurem ökofestival, kuid looduslike ehitusmaterjalide õpiringe toimub igal suvel ja vastavat teavet saab mujaltki. «2010 tegime loodusehitajate tuuri 10 Eesti linnas, tutvustasime kolmekesi oma kogemusi loo-
dusehituse vallas,» rääkis Aluste. «Mainori kõrgkoolis õpetame säästvat renoveerimist ja seal anname ka ökoehitusest kerge ülevaate. Teooriale lisaks teeme praktilise osa, kus tudengid saavad ise kaseiin- ja lubivärve segada ning looduslikke krohve proovida. Säästvast ehitusest peab loenguid ka maaülikool.» Aluste ise ehitas 2002. aastal oma esimese taaskasutatud materjalidest palkmaja. «Ökoehituse tasuvus ei peitu hoone ehitusmaksumuses, vaid energiakulus ja materjalide vastupidavuses näiteks 10 aasta jooksul. Lisaks avab ökoehitus ka inimesi, paneb neid maailma ja iseendid rohkem tähele panema, paremuse poole muutuma.» Ökomässul on enamik tegevusi tasuta, maksma peab vaid mõnede 8. septembril toimuvate lasteseminari töötubade ja põhuehituse eest. Tasulistesse töötubadesse on vaja registreerida kodulehel http://web.zone.ee/ecomess/ programm.html, kus on ka täpne festivali kava. Telliskivi loomelinnak asub aadressil Telliskivi 60a.
Skandinaavia mõju on Islandi disainis tugev Piret Potisepp
Disainiöö festivali meeskonna liige
Näituse «Kaasaegne Islandi disain» kuraator Elísabet V. Ingvardsdóttir näeb Eesti ja Islandi disainis palju sarnast. Milline on olnud Islandi disaini areng? Islandi disainis on nii Skandinaavia kui muude maade mõjutusi. Paljud Islandi disainerid on õppinud välismaal ning see peegeldub ka nende töödes. 1950. ja 1960. aastatel arenes jõudsasti mööblidisain, sellele aitasid kaasa kaubandustariifid ja embargod. 1970. aastate alguses aga, kui Island liitus Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga (EFTA), impordipiirangud kaotati. Pärast seda hakkasid imporditud tooted kohalikele tugevat konkurentsi pakkuma, huvi Islandi disaini vastu vähenes ‒ mitu kümnendit ei toimunud sel alal eriti midagi.
Võib öelda, et Islandi disain sündis uuesti kunstiakadeemia avamisega 2000. aastal. Inimesed on muutunud disainiteadlikumaks. Millised trendid valitsevad Islandi disainis? Islandi disain otsib praegu oma nägu ja isikupära. Viimastel aastatel on seda tugevalt mõjutanud tihe koostöö mitmete käsitööliste, talumeeste ja vabrikutega. Näitusel «Kaasaegne Islandi disain» on mitmeid töid, kus on kasutatud traditsioonilisi mustreid, ornamente ja tehnikaid. Reykjavíkis on viimaste aastate jooksul tekkinud palju väikseid disainipoode. Pärast majanduskriisi on muutunud inimeste mõtteviis, nad eelistavad osta kohalikku disaini. Kas Eesti ja Islandi disaini saab võrrelda? Mulle on jäänud mulje, et Islandi ja Eesti disain on paljuski
sarnased. Mõlema puhul on tuntav Skandinaavia mõju. Seetõttu oli mul vahel siin ringi liikudes ja disainipoodides käies tunne, nagu oleksin Stockholmis. Eesti ja Islandi ajalugu ja taust on väga sarnased, me mõlemad oleme väikesed ja noored riigid (Island sai iseseisvaks aastal 1944). Seetõttu on paljud tendentsid ka disainivaldkonnas sarnased – disainerid pöörduvad tagasi juurte juurde, kasutades traditsioonilisi mustreid, püüavad ühendada vanu ja uusi tehnikaid jne.
Kp
Pepperminta üllatab Augusti TantsuFestival 2011 raames linastub ülimenuka šveitsi naiskunstniku Pippilotti Risti esimene täispikk film «Pepperminta» (Šveits, Austria 2009). «Pepperminta» räägib loo kartmatust ja värvikast noorest naisest, kes asub maailma parandama ning saab selles missioonis võitluskaaslasteks ema valvsa pilgu all üles kasvanud tõbise Werweni ja transvestiidist aedniku Edna. Šveitsi videokunstniku Pipilotti Risti debüütfilm ei ole tavaline loopõhine teos, vaid kombineerib võtteid filmikunstist, animatsioonist ja videokunstist. Film linastub saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega kinos Sõprus 29.‒31. augustil kl 18.
Ökodisaini töötuba ootab
SOOVITAB
«Kaasaegne Islandi disain» on festivali Disainiöö eelüritus. Näitus on avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai tänav 17) kuni 4. septembrini. Sissepääs muuseumipiletiga, N‒P 11‒18.
Sügishooaja avab kunstipedagoogika tuur, mille raames tutvume kunstiteraapia rakendamisvõimalustega kunstimuuseumis ning teraapia võimalikkusega mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute seas. Teemaga viib meid kurssi EKA kunstipedagoogika magister Jelena Bogdanova, praktiline pool tuurist annab võimaluse kogeda kunsti teraapilist mõju. Buss stardib 3. septembril kell 12.00 Tartu mnt 1 platsilt. Kohtade broneerimine:
[email protected], pilet 1.50€. Vt kunstibuss.artun.ee, www. facebook.com/kunstibuss
Näituse kuraatori Elísabet V. Ingvardsdóttiri sõnul püüdlevad Islandi disainerid esmajoones ainulaadsuse poole. Foto: Ketli Tiitsar
8. septembril kell 19.30 toimub Ökosaarel töötuba Kristjan Induse eestvedamisel. Kõnelevad Ökosaare koostööpartnerid Refonda, PlastRex ja Eesti Pakendiringlus. Töötoas tutvustab Kristjan Indus oma ideid ja tegevusi, näitab materjale ning tööriistu. Seejärel saavad soovijad meisterdada vinüülplaatidest kausse, lillepotte ja lambikupleid; vanadest raamatutest raamaturiiuleid ja laekaid; klaviatuurist külmikumagneteid jne. Töötuba on tasuta ning meisterdatud asjad võib kaasa võtta. Registreeri end rsvp@ tallinn2011.ee Ega head prügi ei saa lasta raisku minna! Vt ka blog.tisain.eu
4
TALLINN JOOKSEB
Reede, 2. september 2011
LIIKLUSKORRALDUS
PROGRAMM Laupäev, 10. september 2011
Kultuuripealinn kutsub jooksma! Pühapäeval 11. septembril 2011 Tallinna kesklinnas
12.00-19.00 EXPO Vabaduse väljakul 12.30 Pikamaajooksu konverents Radisson Blu Hotel Olümpias 13.00 Getter Jaani Vabaduse väljakul 14.00 Haribo lastejooksud Vabaduse väljakul 18.00 SEB Tallinna Maratoni avatseremoonia ja Outloudz Vabaduse väljakul
Pühapäeval, 11. septembril 2011 Marsruudil: Pärnu mnt. - Viru ring – Narva mnt. on liiklus suletud kl 8–16.
Pühapäev, 11. sep TALLINNA AUTOV Võistluskeskuses (K on võistluspäeval, Kultuuripealinna ra Rattaparklasse saa lukustatud! Võta ra
Narva mnt.-l on liinibussid suunatud linnast väljuvale sõidusuunale, mis on vastavalt ajutisele liikluskorraldusele kahesuunaline. Võimalik seisak bussiliikluses kl 13.25–14.15 (10 km jooksu start). Liiklust reguleerivad AS Ühisteenused reguleerijad.
Pühapäev, 11. september 2011 07.00 09.00 11.30 13.30 14.30 16.00
Võistluskeskuse avamine Vabaduse väljakul SEB Tallinna Maratoni START Pirita tee, Merivälja tee ja Ranna tee linna suubuval sõidusuunal 21,1 km START alates Ranna tee parkimistaskust kuni Narva maanteeni on liiklus 10 km jooksjate ja kepikõndijate START ajutiselt peatatud ja ümber suunatud Autasustamine linnast väljuvale suunale kl 7–16. Finiši sulgemine Haribo lastejooksud toimuvad Ahtri tn., Toompuiesteel ja päev varem, 10. septembril Kaarli puiesteel on jooksurada ühelVabaduse väljakul. TASUTA! kahel sõidureal vastavalt rajaskeemile. Nimetatud sõiduread on liikluseks Registreerimine kohapeal. suletud kl 5–18. Teised sõiduread on Osavõtjate registreerimine toimub liikluseks avatud ja vastavalt tähistainternetiaadressil www.jooks.ee. tud ning turvaliselt jooksurajast eraldatud. Kaarli pst. kesklinnast Registreerimine lõpeb internetis kolmapäeval, 7. septembri väljuva suuna kaks sõidurada on liikluseks avatud ainult õhtul kl 17. ühistranspordile. Ühistransport lubatakse läbi vastavalt reguleeriRegistreeruda on võimalik ka võistluse infopunktis jate poolsele olukorra hindamisele ja korraldustele. 5.-11.09.2011 või kohapeal võistluspäeva hommikul. Koha-
REGISTREERIMINE
Pirita tee äärne kergliiklustee (Promenaad), Nafta tn., Tuukri tn.,
peal lõpeb registreerimine 30 minutit enne starti.
Euroopa kultuuripealinn 2011 kutsub avastama Eestimaa pealinna, ka kui maratonilinna. Väga paljud maailma suurlinnad tutvustavad oma vaatamisväärsusi ja endid läbi suurürituste (maratonijooksude), olgu selleks siis Berliini, Londoni või New Yorgi maraton. Tallinn on küll mainitud linnade kõrval imepisike, kuid kahtlemata üks unikaalsemaid – meil on ju UNESCO kultuuripärandisse kuuluv vanalinn ja tornidega linnamüür, Vabaduse väljak, mereäärne promenaad, rohelised pargid. Tallinn on ühteaegu iidne ja moodne linn lääne ja ida, põhja ja lõuna ristteel. Just seda „vana“ ja „uut“ tutvustab ka Tallinna maratoni jooksurada. Toetudes vanasõnale – oma silm on kuningas – pakume nii ka maratonituristile suurepärase põhjuse Tallinna külastades liikumisest rõõmu tunda. 10. ja 11. septembril 2011 toimuv riigi suurim rahvaspordisündmus – SEB Tallinna Maraton, toob Eesti pealinna Tallinnasse tuhandeid osavõtjaid Eestist ja kümnetest välisriikidest. SEB Tallinna Maraton on kogu perele suunatud spordiüritus. Programmi kuuluvad maraton 42,195 km, poolmaraton 21,1 km, 10 km jooks, kepikõnd ja käimine ning Haribo lastejooksud. Kõigile distantside lõpetajatele kingib Läänemere suurim laevakompanii Tallink merereisi Tallinnast Stockholmi või Helsingisse. Tallinna Maratoni rada kulgeb mööda linnatänavaid ja mereäärset promenaadi. Rajaprofiil ning meie laiuskraadile iseloomulik ilm soosivad häid tulemusi ning meelitavad Tallinnasse rekordiuuendamist jahtivaid jooksuharrastajaid. Sportliku programmiga seguneb sel aastal tihedalt ka mitmekülgne kultuurikava, kuna meie oma maratonilinn kannab just nüüd tiitlit Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011.
10 km Poolmaraton (1x 21,1 km) Maraton (2x21,1 km)
Kohtumiseni ja meeldivaid jooksuelamusi, Mati Lilliallik Peakorraldaja Start
info ja registreerimine : www.jooks.ee
30 m 20 m 10 m 0m
10 km
2,5 km
5,0 km
7,5 km
10,0 km 30 m 20 m 10 m 0m
Start
30 m 20 m 10 m 0m
21,1 km
TALLINN JOOKSEB
Reede, 2. september 2011
ptember on VABA PÄEV! Kaarli pst haljasalal) avatud valvega attaparkla. ab jätta rattaid, mis on attalukk kaasa!
Rannamäe tee, Pikk tn., Tolli tn., Laboratooriumi tee, Suurtüki tn., Tornide väljaku ja Schnelli pargi kergliiklusteed on liikluseks suletud ajavahemikus kl 8–16. Teistel jooksuga piirnevatel teedel ja tänavatel toimub liikluskorraldus vastavalt kooskõlastatud liiklusskeemile. Ristmikel, sisse- ja väljasõiduteedel on AS Ühisteenused reguleerijad.
Trammiliiklus peatatud kõikidel liinidel kl 8–16 Ühistranspordiskeem toimib vastavalt liikluskorralduse muudatustele ja Tallinna Transpordiameti kooskõlastatud liiklusskeemile. Linnaelanike teavitamiseks paigaldatakse bussiootepaviljonidesse vastavasisulised infotahvlid. Ürituseaegset liiklust reguleerivad AS Ühisteenused reguleerijad. Jooksu julgestavad Põhja Politsei mootorrattapatrullid. Piirkonna elanikud, operatiivautod ja kohalike asutuste transport lastakse läbi vastavalt reguleerijate poolt hinnatud olukorrale ning tehtud otsustele ja märguannetele. Liiklejatel, jalakäijatel ja jooksust osavõtjatel palume varuda aega ja kannatust! Koos teeme üritusest meeldejääva sündmuse.
5,0 km
Tule jooksma ja osale suures Estonian Airi õnneloosis. Loosist saavad osa võtta kõik jooksjad ja kõndijad. Õnneloosikupongi saad koos stardimaterjalidega.
SUPERPAKKUMINE TALLINKILT!
KÕIGILE 15 EUR NIKE RAHA!
Kõik SEB Tallinna Maratoni finišeerijad (nii maratoni, poolmaratoni kui 10 km sügis-jooksjad/käijad) saavad Tallinkilt kingituseks reisi Helsingisse või Stockholmi! Sihtkoht reisija enda valida! Kinkekaart sisaldab TALLINKI kruiisi kuni neljale reisijale suunal Tallinn-Stockholm-Tallinn või edasi-tagasi reisi kahele Tallinn-Helsingi-Tallinn. Kinkekaardi saad peale jooksu kiibi tagastamisel! Vaata tingimusi www.jooks.ee
Kõik osalejad saavad kingituseks 15 EUR Nike raha!
Kõikidele maratoni jooksjatele unikaalne medal ja Nike T-särk ning poolmaratoni jooksjatele medal! Jookseme Tallinnas!
Getter Jaani ja Outloudzi kontserdid Vabaduse väljakul laupäeval, 10. septembril!
Laupäeval kl 13. 00 enne HARIBO Lastejookse esineb Vabaduse väljakul Getter Jaani. Outloudz astub ülesse SEB Tallinna Maratoni avamistseremoonial kell 18.00.
Liikluskorralduse info 51 975 900
2,5 km
Boonused osavõtjaile
ESTONIAN AIRI SUUR ÕNNELOOS!
7,5 km
10,0 km
12,5 km
15,0 km
17,5 km
20,0 km
21,1 km 30 m 20 m 10 m 0m
5
6
MUUSIKALAVASTUS
Keskaegne legend etendub katlamajas
Reede, 2. september 2011
Wagner Eesti laval Valukoda sobis kui valatult. Toomas Zupping
Katlaruumi polnud kujundust vaja, lisada tuli vaid mõned külmkapid. Pärast kümneaastast võitlust lavastusõiguse pärast etendub Katla katelderuumis muusikaline lavastus «The Black Rider», mis tõestab, et keskaegse sakslase probleemid on omased ka tänapäeva eestlasele. Oliver Õunmaa Tegemist on saksa lavastaja Christian Römeri variandiga näitemängust, mis põhineb tuntud saksa rahvajutul «Der Freischütz» ehk «Nõidkütt» ja Weberi samanimelisel ooperil. Lugu pajatab, kuidas noor Wilhelm armub jahimehe tütresse Kätchenisse. Isa lubab noortel abielluda ainult tingimusel, et Wilhelm suudab teha absoluutselt täpse püssilasu. Vältimaks läbikukkumist, võtab Wilhelm vastu kuulid saatanalt. «Tegu on muinasjutuga täiskasvanuile,» rääkis VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka. «Võib ka öelda, et see muusikaga lavalugu on deemonlik ja jabur allegooria modernsest inimesest – tema võõrandumisest, ebasiirusest ja suhtest kurjaga.» Autoriõiguste tõttu ei saanud kahjuks loo pealkirja tõlkida. «Eesti keeles võiks kirjutada «Must Ratsanik», kuigi mõtteliselt täpsem oleks hoopiski mõiste «Must Hobune»,» seletas Toikka. «Pealkiri on saatusliku, et mitte ütelda saatanliku varjundiga. Lugu ise tuleb ettekandele eesti keeles, Tõnu Oja ja Villu Kanguri suurepärases tõlkes.»
Katel annab lavastusele juurde Lavastaja Christian Römeri viimased kaks kuud on olnud pingelised. «Kuid see ei väsita – kui kõik hakkab ilusti klappima, annab see adrenaliini,» rääkis lavastaja. «Ka Katla katlaruum ergutab. Siin ei olnud vaja eriti kujundusega tegeleda, sest originaalne interjöör on juba olemas, tuli vaid lisada mõni puu, muru ja külmkappe.» Römeril on niisuguste paikadega kogemus olemas. «Nürnbergis töötasin aasta teatris, mille eripära oligi, et etendused pidid toimuma ebata-
valistes kohtades ‒ kõikjal peale teatrisaali,» ütles Römer. «Näiteks öösel kaubanduskeskuses ja vanas piimavabrikus. Mulle niisugune asi istub, sest see paneb teistmoodi mõtlema.» Toikka sõnul pole «The Black Rider» tavamuusikal. «See on üks isepäine ja meisterlik muusikaline lavateos,» ütles Toikka. «Lugu on VAT Teatri poolt meisterlikult interpreteeritud, seda ma garanteerin.» Römeri kinnitusel on mõõdupuuks kujunenud versioon, mille Robert Wilson 1990. aastal Hamburgis lavastas. «Loomulikult ei soovinud me seda kopeerida,» seletas lavastaja. «Me proovime lavastuse teha eestipärasemaks. Mängustiil on groteskne, kuid loomulikum kui päris äärmusse kaldunud originaallavastuses.» Lavastuses mängib ja laulab kogu trupp: Katariina Unt, Tanel Saar, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Raivo E. Tamm, Lauri Saatpalu ja külalisena Linnateatrist Sandra Uusberg. «Lauluõpetaja Zoja Hertz on pannud kõik imeliselt laulma,» kinnitas Toikka. «Lisaboonusena ühineb lauljatega Eesti esimene vabaimprovisatsioonilist muusikat viljelenud instrumentaalansambel Tunnetusüksus, mis mängib etendusse kuuluvat Tom Waitsi muusikavalikut.» Lauri Saatpalu hinnangul on Zoja väga hea lauluõpetaja ja häälekooli tegija. Algselt pidi «The Black Rider» olema üks Katla avaüritustest, kuid Katel ei saanud tähtajaks valmis. «Meil oli valida halva ja veel halvema vahel,» ütles Toikka. «Veel halvemat ehk projekti lihtsalt ära jätta me ei saanud, sest lepingud on sõlmitud ja suured
kulutused tehtud. Niisiis valisime võimaluse teha lavastus n-ö kohaspetsiifilise teatri võtmes keset pooleliolevat Katelt.» Toikka sõnul oli tulemus üllatav ja omanäoline: «Katelderuum on meie lavastuse jaoks sobivaim paik Tallinnas. Sellises kohas ei ole võimalik lavastust hiljem enam teha, seega etendustki hiljem sellisel kujul enam näha ei saa. Septembrikuus toimub aga ainult 17 etendust, niisiis tasub kiirustada.» Lavastus ei jõudnud Eestisse kohe esimese soovi peale. «2001. aasta paiku tegi Christian Römer VAT Teatris oma esimese lavastuse «Jumal on DJ»,» meenutas Toikka. «See kukkus hästi välja ja tegime plaani järgmise töö suhtes. Siis tuligi välja, et oleme mõlemad «The Black Ri-
«Me oleme Katlas kui mägironijad ekspeditsioonil tundmatusse.» deri» fännid. Hakkasime otsima võimalusi lugu lavale tuua, kuid ei saanud Waitsi agentuurilt õigusi. Avaldasime aga ikka uuesti ja uuesti soovi. Küllap saime õiguse lõpuks ka seoses sellega, et Tallinn on tänavu Euroopa kultuuripealinn.» Alguses lavastati Black Riderit lugematutes teatrites väga erinevates versioonides. Siis aga keelasid autorid järsku etenduse lavastamise kõigil peale iseenda, rääkis Römer. «Helistasin 10 aasta jooksul iga kolme nädala tagant New Yorki, et mänguõigust saada,» meenutas ta. «Ikka öeldi, et Tom Waits ei taha anda. Järsku, ma ei tea, mis põhjusel taastati mänguõigus kõigile. Me olime juba lootuse kaotanud ja siis selline üllatus.» Römerile meeldib näidendiga tegeleda, sest see põhineb ühel kuulsamal vanal saksa rahvajutul. «Ma saan selle keskaegse saksa jutu tuua tänapäeva Eesti kon-
teksti,» lausus Römer. «Üks parimaid teatris ellu viidavaid ideid ongi see, kui meil on hääl minevikust, mis tänapäeva inimesi kõnetab. Klassika on klassika, sest selles käsitletavad probleemid on aktuaalsed igal ajal. Inimloomuses on jooni, mis ei muutu. Põhilised probleemid, mida näidendis lahatakse, on sõltuvus, kiire ja hõlpsa edu lootus, mis krahhiga lõpeb, või see, kuidas kurjus inimesi mõjutab. Majanduskriisi tingimustes said need probleemid päevakajalisemaks.»
Saatan on tõsine tegelane, Jumal samuti Römer leiab, et näidendis pole rolle, mille täitmist oleks raske juhendada. «Enamik rolle on üsna tänuväärsed,» tähendas ta. «Milline näitleja ei tahaks kordki elus armastajat või saatanat mängida? Black Rideris on olemas kõik arhetüübid.» Lauri Saatpalu osaks saab saatana roll. «Olen mõelnud, kas ma tegelikult mängin saatanat ‒ ei, ma ei kehasta teda,» ütles Saatpalu. «Kogu meie kamp jutustab ühte lugu läbi tegelaste. Ma olen loos üks hääl, antud juhul saatana oma. Iga rolliga on nii, et kui liigselt sisse elada, siis ei suuda ehk enam välja tulla ja jääb vaid üks asutus, mis aitab. Peab mõistma, et saatan on tõsine tegelane, temaga ei mängita. Samuti ka Jumal. Loo jutustamine aga läheb meil ludinal. Algne «Nõidkütt» on nii lihtne ja jooksev lugu, et selle pealt kirjutas Goethe ka oma Fausti.» Römer on VAT Teatri meeskonnaga rahul. «Saame hästi hakkama,» lausus mees. «Lavastust ei sikutata tuhandesse eri suunda. Kõik mõistavad päris kiiresti, mida teha on vaja. Ühtsustunnet tekitab ka teadmine, et etendust tehakse esimest korda just selles katlaruumis. Me oleme nagu mägironijad ekspeditsioonil tundmatusse ja teame, et vaid üksteisele toetudes saame hästi hakkama.»
Kp
Lavastaja Christian Römeri sõnul võib VAT Teatri näitlejatega rahul olla, sest kõik töötavad ühise eesmärgi nimel üksmeelselt. Foto: Siim Vahur
LISAB
9 «The Black Rideri» autorid on legendaarne teatrimees Robert Wilson, biitpoeet William Seward Burroughs II ja laululooja Tom Waits. Loo žanrimääratluseks on taskuooper. 9 New York Times kirjutas: «Robert Wilsoni visuaalne mõte loob mängulise liidu saksa ekspressionismi ja jaapani kabukiteatriga, ameerika vodevilli ja tummfilmiaegse klounaadiga.» 9 «The Black Rider» esietendus 1990. aastal Thalia Theateris Hamburgis. 1993. aastal jõudis publikuni Tom Waitsi samanimeline plaat. 9 2004. aastal tegi Wilson lavastuse Inglismaal uuesti. 9 VAT Teater on lavastusõigusi taotlenud aastast 2001. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmis õnnestus need õigused saada. VAT Teatri lavastus on eesti keeles.
muusikasõber
ARVUSTUS Richard Wagneri lavamüsteerium «Parsifal» 25. augustil 2011 Noblessneri valukojas. Muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, Rahvusooper Estonia orkester, koor ja poistekoor, lavastajad Nicola Raab (Saksamaa) ja Ran Arthur Braun (Iisrael), kunstnik Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik David Cunningham (Šotimaa).
R
ichard Wagnerile kuulub maailma ooperiliteratuuris täiesti eriline koht, tema looming on alati põhjustanud teravaid vaidlusi. Wagneri loomingut on vägivaldselt rakendatud natsliku ideoloogia teenistusse, seda on tahetud keelata ja tema ooperimajagi lammutada. Tänapäeval kuulub Wagneri looming iga tõsiseltvõetava ooperimaja repertuaari. Wagneri vaimne testament «Parsifal» on üks võimsamaid oopereid, helilooja ise nimetas seda lavamüsteeriumiks. Teose loomine kestis ligi nelikümmend aastat, paljusid tema varasemaid oopereid võib tinglikult nimetada ka «Parsifali» ettevalmistamiseks. «Parsifalis» puudub Wagneri kaasaegsete heliloojate ooperitele omane must-valge ülesehitus, kus hea on ilus ja kuri kole ning tekst üldjuhul teisejärguline. Müsteeriumis puuduvad ka aariad, Wagneri muusikaline deklamatsioon on vaheldusrikas ja lähtub teksti nüanssidest, tuues esile olulisi fraase ja sõnu.
Noblessneri valukoda oli kui kohtuhoone Ooperi filosoofiline tekst ja sugestiivne muusika annavad interpreetidele lõputu võimaluse tõlgenda teost kas või päevapoliitilisest olukorrast lähtudes. Wagneri tekstis leidub paganlikke, varakristlikke, budistlikke elemente, samas ei maini ta kordagi ei Jumalat ega Kristust (kuigi paljud eelistavad näha selles kristlikku teost). Meie rahvusooperi ettevõtmist tuua Eestis esmakordselt lavale ooperimaailma üks nõudlikumaid teoseid saab vaid tervitada. Esinemispaigaks valitud Noblessneri valukoda sobis selleks kui valatult – antiikset kohtuhoonet või varakristlikku pühakoda meenutav interjöör ja suurepärane akustika on kui loodud Wagneri teoste esitamiseks. Lavastaja Nicola Raab oli oskuslikult ära kasutanud ruumi jõulist tööstusarhitektuuri, lavastusse oli kaasatud nii ülemise korruse galerii kui ka lava tagaseinas asuvad aknad ja uks. Kolmest vaatusest võiks lavastuslikumalt kõige õnnestunumaks lugeda teist, kus lava ülemine pool tõsteti üles, alumisel poolel toimus tegevus, millele andis dramaatilist sügavust punane valgus. Esimeses ja kolmandas vaatuses domineeris peamiselt hall värv, mille staatilisust ja süngust rõhutas omakorda koori zombilik liikumine. Kindlasti oleks siia saanud värvide ja valguse mängu lisamisega juurde tuua dünaamikat. Veidi klišeelikult ja liiga otsese vihjena Kristusele mõjus teises vaatuses Amfortase kandmine rüütlite kätel. Pisut häiris solistide teksti ja tegevuse kohatine vastuolu. Üldiselt oli lavastus väljapeetud ja tseremoniaalne, Wagneri kaasatundmise ja kaasakannatamise idee oli tõlgendamisvõimalusteks avatud. Läägevõitu maitsevääratusena ja kahjuks just ooperi lõpus saabus lavale poisike, kes asus võlulilleaeda kastma. Püha Graal, mille ümber tegvus toimub, jäigi abstraktseks – kas see on karikas Kristuse verega, tarkade kivi või hoopis midagi kolmandat, jääb igaühe enese välja mõelda.
Lavastuse tugevaim pool oli muusika Lavastuse tugevamaks pooleks saab lugeda etenduse muusikat – dirigendid Arvo Volmer ja Risto Joost olid teinud koos Estonia laiendatud orkestriga tubli töö. Iga vaatuse kulminatsioon oli paigas, puhkpillide soolod mõjusad. Norida võiks viiuliühma kallal, kes nt teise vaatuse sissejuhatuse kiiretes käikudes ei jõudnud tempot hoida, mistõttu kannatas muusika dramaatiline teravus. Estonia koor (koormeistrid Risto Joost, Peeter Perens), samuti laiendatud koosseisus, tegi igati täpse ja veenva etteaste nagu ka poistekoor (dirigendid Hirvo Surva, Andres Lemba, Maarja Soone), kelle laul ülemiselt galeriilt avaldas maagilist mõju. 25. augustil toimunud etenduses osalesid rahvusvaheliselt tunnustatud solistid välismaalt, kellel kõigil on vähem või rohkem kogemusi Wagneri loomingu esitamisega. Klingsorina oli veenev Viini Volksoperi bariton Martin Winkler,. Austriast pärit bass Manfred Hemm on Gurnemanzi osa laulnud paljudes maailma ooperiteatrites. Amfortase osas astus üles sakslane, bass Eike Wilm Schulte, kelle repertuaaris on palju Wagneri kangelasi. Kolmandas vaatuses, kui Amfortas on haavatud ja nõrk, oleks oodanud Schultelt mitte nii jõulist, vaid varjundirikkamat ja fraseeritumat esitust. Peategelase Parsifalina tegi võimsa osatäitmise USA tenor Richard Decker, kel on samuti palju Wagneri rolle. Kundry on tänu oma kahestunud isiksusele ooperis üks huvitavamaid tegelasi, seda osa laulis võimsalt ja nüanseeritult Irmgard Vilsmaier Saksamaalt. Tema madalad registrid olid eriti mõjusad. Eriti tahaks esile tuua meie meest Soome Rahvusooperis, Titureli osa laulnud Koit Soaseppa, kelle sügav bass sobitus oivaliselt rahvusvahelise tasemega ansamblisse. Ei taha nõustuda meil levinud arusaamaga, et ooperist, eriti Wagneri loomingust, on raske aru saada. Kes vähegi kaasa viitsib mõelda ja on võtnud vaevaks sisukokkuvõtte läbi lugeda, sellel on «oht» saada emotsionaalne laeng, mis võib vaataja arusaamist elust, lunastusest, heast ja kurjast muuta.
Reede, 2. september 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis Richard Wagneri «Parsifal» rõõmustas Noblessneri valukojas 5000 ooperisõpra 28. augustil jõudsid lõpule Richard Wagneri ooperi «Parsifal» ettekanded Noblessneri valukojas. Neljal päeval jõudis Wagneri suurteos ligi 5000 ooperhuviliseni, kelle seas oli palju välismaa ajakirjanikke ja Wagneri austajate gruppe. Selle tulemusena on oodata ooperikriitikat nii Inglismaa, Saksamaa, Austria, Venemaa kui ka Soome erialastes ajakirjades. Erilist rõõmu valmistas Rahvusooper Estoniale noore publiku väga suur osakaal. Ka järgmine uus ooper, mille Rahvusooper Estonia lavale toob, kannab märki «esimest korda Eestis», sest 4. novembril Estonia teatrisaalis lavale jõudvat Giacomo Puccini ooperit «Manon Lescaut» pole siinmail varem nähtud. Ülemisel fotol paremalt Gurnemanzi kehastav Richard Wiegold (Suurbritannia), Parsifali rolli täitev Roman Sadnik ja Kundry’t mängiv Magdalena Anna Hofmann (mõlemad Austria).
FOTO
7
TeateTants läbis ligi tuhat kilomeetrit
Eestimaa teedel kaheksa päeva kestnud TeateTants 2011 jõudis lõpule seal, kust algas, ehk Tallinna Raekoja platsil. 15 maakonda läbinud suurde tantsuprojekti kaasati 6200 tantsijat.
Kristiine kunstnikud avasid oma ateljeed Üritustesarja Avatud Ateljeed raames tutvustasid 28. augustil oma ateljeesid valdavalt Kristiine linnaosas töötavad kunstnikud Siim-Tanel Annus (pildil), Jaak Visnap, Anu Samarüütel ja Arne Maasik. Kokku 130 kunstnikku ja viide linnajagu hõlmavast ateljeede külastamisest saab osa veel 4. septembril (Nõmme), 11. septembril (Kesklinn, Kadriorg, Haabneeme) ja 18. septembril (Kalamaja, Kopli, Pelgulinn).
«Gilgameš ehk igaviku nupp» kutsub Katla auku veel 2., 4. ja 5. septembril
Fotod: Sten Jõemets / Nikon
Draamateatris jätkuvad Dovlatovi päevad Veel 3. ja 5. septembril etendub Eesti Draamateatris Dovlvatovi päevade raames kakskeelne toimuv kirjanduslik etendus «Loeme Dovlatovit», mille stsenaariumi autor on Jelena Skulskaja ja kus osalevad teiste seas näitlejad Natalja Murina-Puustusmaa, Aleksandr Kutšmezov, Veljo Reinik, ja Helvin Kaljula. Katla augus saab näha iidsest Sumeri kangelasest Gilgamešist (nimiosas mõlemal pildil Juhan Ulfsak) kõneleva eepose kaasajastatud varianti. Lavastus on eriline veel ka selle poolest, et kunagi varem ei ole kogu Von Krahli Teatri trupp korraga laval olnud. Fotod: Stanislav Moshkov
Kaasaegsete muinaslugude festivalil «Stalker» mängiti muusikat ja avati näitus 24.–28. augustil toimus režissöör Andrei Tarkovski Tallinnas üles võetud filmile «Stalker» pühendatud festival, mille käigus toimus kontsertetendus, avati näitus, näidati filme ning peeti loenguid. Festivali üheks kõrghetkeks oli Tarkovski polaroidide näituse avamine, millest võttis teiste seast osa ka filmikriitik Jaan Ruus (paremal). «Stalker» kulmineerus kontserdiga Katlas, kus kõrvuti musitseerisid teiste seas isa Erkki-Sven (vasakul) ja poeg Lauri-Dag Tüür. Fotod: Stanislav Moshkov, Andreas Sepp
Aasia sõltumatute filmide festivalil EVA pakuti linateoseid ja muusikat igale maitsele Augusti viimasel nädalal oli Kinomaja neljal järjestikusel päeval Aasia sõltumatute filmide festivali EVA päralt. Lisaks filmiseanssidele ka kontserte hõlmanud festivali avamisel tutvustasid selle olemust nii korraldajad Piret Mägi (vasakul) ja Helen Merila (paremal) kui ka selle Suurbritanniast pärit kuraator Jasper Sharp, kes on sarnaseid festivale kureerinud ka mitmel pool mujal maailmas. Foto: Sten Jõemets / Nikon
Foto: Stanislav Moshkov
Geriljakino Harju tänaval ja Maarjamäel
Sumedad augustiööd on endas peitnud ka kahte uut Geriljakino seanssi, kus vaatajate ette jõudsid linateosed «Meie mees Havannas» ja «Kured lendavad». Fotod: Liis Reiman
Muinastulede Ööl süüdati üle 500 lõkke
Traditsioonilisel Muinastulede Ööl tehti tänavu lõket 557 kohas, esmakordselt ka Tallinna Lennusadamas (pildil).
Foto: Andreas Sepp
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 2. september 2011
Helena Tulve soovitab: Pärdi päevad
«Eelmisel aastal alguse saanud Pärdi pidunädalad on sellel aastal muutunud Pärdi päevadeks ning saanud Nargenfestivali hooaja olulisemaks osaks. Sel aastal lähevad muusikat täis päevad ajalukku tavatu sündmusega: esimest korda maailmas kantakse ühel kontserdil ette Arvo Pärdi kõik sümfooniad,» rääkis üks ürituse korraldajatest, Kadri Tikerpuu. Pärdi päevadel saab peale suursündmuse nautida ka teisi kontserte, mida on kokku kolm ja mis toimuvad 4.,9., 11. septembril. Esimene kontsert kannab nime «Baltic Voyage & Pärt» ning leiab aset Estonia Kontserdisaalis. Üles astub Baltic Youth Philharmonic dirigent Kristjan Järvi juhatusel.
KUNST 3. septembril kell 12.00 väljub Eesti Kunstiakadeemia platsilt (Tartu mnt 1) kunstibuss «Hop On Art / Hop Off Art». Tuurist osavõtjatel on võimalus heita pilk Eesti kunstielu köögipoolele ning kohtuda silmast silma mitmete kunstivaldkondade juhtfiguuride, disainerite ja kunstnikega. Lisaks saavad tuuril osalejad ka ise oma loomingulisust proovida, osaledes erialastes õpitubades, mida viivad läbi oma ala asjatundjad. Seekordseks kunstibussi teemaks on kunstipedagoogika. 4. septembril alates kella 12 on avatud Nõmme linnaosa ateljeed, on võimalus osa saada Avatud Ateljeede sarjast. 2011.
Foto: Tarvo Hanno Varres
9 4., 9. ja 11. septembril toimuvad Nargenfestivali raames teistkordsed Pärdi päevad, mille külastajad saavad osa kolmest kontserdist, kus ühel kantakse esmakordselt ette kõik maestro loodud sümfooniad.
Helena Tulve. «Baltic Youth Philharmonic teeb muusikalise rännaku kontserditurneel Läänemere-äärsetes riikides mitmekülgse kavaga «Baltic Voyage», mis sisaldab lühemaid orkestriteoseid kümne Läänemeremaa heliloojatelt. Griegi, Sibeliuse ja Brahmsi kõrval võib kuulda Čiurlionise, Alfvéni ning nüüdisheliloojate Wojciech Kilari, Arvo Pärdi ja Imants Kalniņši teoseid. Kava võib pisut
aasta hilissuve viiel pühapäeval avavad Tallinna eri linnaosades elavad kunstnikud ja disainerid oma väravad ja uksed, et kutsuda huvilised ateljeedesse ja aedadesse külla.
MUUSIKA
varieeruda vastavalt iga maa regionaalsele eripärale ja muusikalistele traditsioonidele,» rääkis Tikerpuu. Kristjan Järvi, keda New York Times on nimetanud «kineetiliseks jõuks poodiumil», avardab klassikalise muusika piire värskete ideede, karisma, tehnilise osavuse ja nakkava entusiasmiga. Hooajast 2012/2013 on ta Leipzigi Raadio Sümfooniaorkestri muusikajuht. Berliini Raadio Sümfooniaorkestriga andis ta 2010. aastal välja plaadi Arvo Pärdi muusikast. Noblessneri valukojas toimub Pärdi päevade tippkontsert «Neli sümfooniat», kõik maestro neli sümfooniat kannab ette ERSO dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Esitatakse Sümfoonia nr 1 «Polüfooniline» op 9, pühendatud Heino Ellerile, Sümfoonia nr 2, Sümfoonia nr 3, pühendatud Neeme Järvile, ning Sümfoonia nr 4 «Los Angeles», mis on pühendatud Mihhail Hodorkovskile.
«Nende nii erinevatel aegadel loodud teoste läbi on kuulajal võimalus kogeda läbilõiget helilooja loomingustiilidest, alustades konservatooriumi diplomitööna valminud ja helilooja õpetajale Heino Ellerile pühendatud dodekafoonilisest esimesest sümfooniast, liikudes kollaažitehnikas teise sümfoonia ning Neeme Järvile pühendatud uue muusikalise keele otsinguil sündinud kolmanda sümfoonia juurde, lõpetades viimasest 37 aastat hiljem helilooja praeguses, tintinnabuli-stiilis loodud neljanda sümfooniaga «Los Angeles», mis on pühendatud Mihhail Hodorkovskile,» rääkis korraldaja. Kolmas kontsert nimega «Aadama itk» kätkeb endas kahel kümnendil loodud vaimulikke teoseid, mis on pühendatud mõnele pühakojale või pühale mehele. Nii on «Salve Regina» (2002) pühendatud Esseni piiskopile dr Hubert Luthele. Teos on loodud Esseni linna 1150. aastapäeva tähistamiseks Esseni toomkirikus
Heinavanker. Kava koostamisel on silmas peetud, et koos Tallinnaga on kultuuripealinnaks Turu, mis ühendab nii Soome kui Rootsi kultuuripärandit. Kui müstilise energiaga laetud regilaulutraditsioonis väljendub eelkõige eestlaste ühisosa soomlastega, siis sama unikaalne on eesti rahvakoraal, mis seob ühte rannarootslaste ja maarahva maailmatunnetuse.
dega «Kuningas Leari», olime enam kui skeptilised. Teadlased, isad, Lear – no tõesti! Lavastus aga rõõmustas meid esimesest hetkest. See oli vaimukas. See oli isiklik. See oli orgaaniline, loomulik ja kontseptuaalne. Neil oli plaan! Tõesti, nad teadsid, mida teevad, ja tegid seda väga lahedalt!» Etendus on valminud koostöös Berliini Hebbel-am-Ufer (HAU) teatriga. Kontseptsioon: She She Pop koos Sebastian ja Joachim Barki, Fanni ja Peter Halmburgeri, Lisa Lucasseni, Mieke ja Manfred Matzke, Ilia ja Theo Papatheodorouga. Etendus kestab 1 tund ja 40 minutit. NB! Lavastus kuulub selleaastase Theatertreffeni festivali põhiprogrammi! (Berliinis toimuvale Theatertreffenile valitakse kümme parimat
TEATER 4. septembril kell 11.30 kuuleb Pirita kloostri kabelis (Merivälja tee 18) rannarahva laule, kuna esinemas on kollektiiv
7. ja 8. septembril kell 19.00 etendub NO99 Põhuteatris «Testament». Teatrilised on etenduse kohta öelnud nii: «Kui meile esimest korda öeldi, et ühed teatriteadlased lavastasid koos oma isa-
Arvo Pärt aasta tagasi Nargenfestivali kontserdil.
Foto: Kaarel Mikkin
ja mõeldud missateenistusel esitamiseks. «Statuit ei Dominus» (1990) ja «Beatus Petronius» (1990‒1996) on aga kirjutatud Bologna San Petronio kiriku 600. aastapäeva tähistamiseks. Neile lisandub kahe kultuuripealinna, Tallinn 2011 ja Istanbul 2010 tellimusel loodud «Aadama itk», mis jutustab kaht suurt religiooni, kristlust ja islamit
sümboolselt ühendavast lülist – mõlema religiooni ühisest esiisast Aadamat. Teosed kannavad ette Läti Raadiokoor, Sinfonietta Rīga ja Nargenfestivali orkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontsert toimub Tallinna Jaani kirikus.
Saksamaal, Austrias ja Šveitsis möödunud aastal esietendunud lavastust.)
Pidustused haaravad terve asumi: teatrietendused unustatud sisehoovis, näitus pargis, hubased kodused tänavakohvikud, tänavakunst ja muidugi muusika. Juba viies tänavafestival on Uue Maailma Seltsi aasta tähtsündmus, milles kontsentreeruvad seltsile olulised väärtused.
TSIRKUS 7. septembril on kohvik Boheemi hoovis (Kopli 18) Kalamaja Avatud Hoovide raames avatud Tsirkusehoov. Tsirkusetrupp Folie annab tarkusekuu algul Kalamajas mitmekülgse etenduse ja tsirkusetrikkide õpitoas on võimalik meistrite käe all üht-teist kummastavat selgeks õppida.
Rohkema info saamiseks võib külastada kodulehekülge http:// www.nargenfestival.ee
MUU 3.‒4.septembril toimub Uue Maailma asumis järjekordne Uue Maailma Festival.
LEIA, OSTA, VÕIDA PARKIMISKOHT! LEIA PARIM PARKIMISKOHT
6 linna, 6 parkimismaja, 42 eraparklat üle Eesti
OSTA PARKIMISLUBA
Elektroonne päeva või kuu parkimispilet internetist
PARKIMISINFO Parkimistsoonide asukohad, parkimise hinnakirjad
ISETEENINDUS Taotluse esitamine elaniku parkimisloa saamiseks
Osta parkimispilet www.parkimine.ee keskkonnast ja võid võita 1 kuu tasuta parkimist. Iga kuu loositakse kaks parkimise kuukaarti ja seda kuni aasta lõpuni, kokku 10 kuukaarti. Täpsemad tingimused: www.parkimine.ee/yhisteenused/uudised
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
TALLINN
Eur opean Capital of Culture
