ARVUSTUS
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
DIGAR
LÄHIAJALUGU PAGULASTE PILGUGA Romuald J. Misiunas, Rein Taagepera. Balti sõlteaastad19401990, Inglise keelest tõlkinud Doris Marian, Maire Raidma, Anne Maller-Pedersen ja Raivo Rammus. Tallinn: Koolibri, 1997. 384 lk. Huvi Eesti lähiajaloo vastu on taasiseseisvusm isaastatega võrreldes tun duvalt vähenenud. E levust tekitavad vaid üllitised, kus on ju ttu ühe või teise tuntud isiku sidem etest K G B ga (Indrek Jü rjo P agulus j a N õ u kogude Eesti). Nii on 1997. aastal trükivalgust näinud välisleedulase Rom uald J. M isiunase ja väliseestlase Rein Taagepera Baltim aade lähi ajalugu käsitlev ühisuurim us B alti sõlteaastad 1 9 4 0 -1 9 9 0 teenim atult vähe tähelepanu äratanud. Ometi on tegem ist põhjaliku tööga Eesli, Läti ja Leedu sõlteaastatest N õukogude okupatsiooni all, m is aitab osaliselt täita lünka m eie lähiajalugu käsitlevas bibliograafias. Eriti tänuväärne on aga see, et selle raamatu kaudu on eestikeelsele lugejale kättesaa davaks tehtud ka m eie lõunanaabrite ajalugu, kelle käekäigust team e kahetsusväärselt vähe. A rvustatav raam at on sam ade autorite poolt kiimme aastat varem avaldatud teose The B altic States: Years o f D ependence 1 9 4 0 -8 0 uusväljaande eestikeelne tõlge. Ingliskeelse uus väljaande 1992. a oktoobris kirjutatud eessõnas selgitavad autorid, et algsel kujul valm is B altim aade olukorda aastail 1940-1980 käsitlev teos inglise kirjastaja Christopher H ursti palvel ning on järg 1974. a ilm unud baltisaksa ajaloolase Georg von Rauchi raam atule The B altic States: Years o f Independence, 1917— 1940 {ee sti keeles 1995), See oli katse täita tühikut erialases kirjanduses, sest kui jä tta kõrvale Evald U ustalu lisa “Events after 1940” A ugust Rei raamatu The D ram a o fth e B altic P eoples teisele väljaandele (1970), ei olnud 1980. aastale alguseks ilm unud ühtki ülevaadet, m illes käsitletaks N õukogude Liidu võim utsem ist B alti riikides.
380
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Arvustus
Tuleb nõustuda autorite tõdem usega, et kaasaegse ajaloo needuseks on selle kiire aegum ine. E riti kehtib see totalitaarsete riikide lähiajaloo kohta. Et nende riikide valitsejad on om a režiimi õigustam iseks loonud isikliku ajaloom üüdi, mis on rakendatud valitseva ideoloogia teenistus se, valvatakse hoolega, et keegi seda kahtluse alla ei seaks. Süsteem i vä liste sõltum atute uurijate ees on suletud arhiivid j a m uud allikm aterjalid, kroonuajaloo lasi valvab am etlikust liinist kõrvalekaldum ise eest kõikja le ulatuv tsensuur. Seetõttu tuleb diktatuurist vabanenud m aade ajalugu p õ h jalik ultüm ber kirjutada. See aga on aeganõudev protsess. Võrrelda m atult raskem on ajalugu kirjutada pagulastel. Eesli taasokupeerim isele eelnev ajastu on läbi kirjutatud suhteliselt hästi, ent pärast 1944. aastat aset leidnud sündm uste talletam isega oli olukord tunduvalt keerulisem . Seda enam tuleb hinnata M ishm ase ja Taagepera tööd, kes vähestele kättesaadavatele algallikatele j a kaudsetele andm etele tuginedes ning N õukogude Liidus avaldatud tööde aganapahna seast teri välja sõelu des suutsid 1980. aastate algul anda ingliskeelsele lugejale üllatavalt tõetruu pildi olukorrast okupeeritud Baltikum i riikides Eestis, Lätis ja Leedus. K ahju ainult, et tol ajal ei leidunud vahendeid selle raam atu ees ti keelde tõlkim iseks (teedukeelne tõlge ilm us sam uti alles 1992. aastal). 1980. aastate alguseks oli raudne eesriie ju b a võrdlem isi läbi roostetanud ning läbi selle pragude sattus Eestisse üsna palju Välis-Eesti kirjandust. K odueestlasele oleks see raam at olnud hindam atuks infoallikaks Eesti ning tem a lõunanaabrite lähiajaloost ning väärtuslikuks abim aterjaliks nõukogude tegelikkuse m õistm isel. 1980. aastate lõpp ja 1990. aastate algus kulges kogu idablokis d ra m aatiliste m uudatuste tähe all. E t B alti riigid olid N õukogude im peeriu mi lagundava protsessi sisulised algatajad, tekkis m aailm a avalikkuse! teravdatud huvi kolm e vahepeal unustusse langenud endise R ahvaste liidu liikm esm aa vastu. See ilm selt tingis ka kõne all oleva raamatu uustrüki väljaandm ise, m illele aja nõudel kirjutati ju u rd e täiendav pea tükk Balti riikide rahvuslikust taassünnist aastail 1987-1990. A utorite sõnul võim aldas uus väljaanne neil parandada m õned vead j a kohm akused, m ida märgati eelnevas ülevaates pärast selle ilm um ist. Kuigi uue väljaande kirjutam ise ajaks oli ilm unud palju lisateavet Balti riikide sõlteaastate kohta, on m uudatusi tehtud vähe. A naloogiline o lu kord tekkis E N E jätkam isel: kas alustada uuesti otsast peale j a koostada uus entsüklopeedia või jä tk ata tööd, lisades uued andm ed täiendavatesse köidetesse. A utorid leidsid, et kui ju b a hakata parandam a, tulnuks pi gem kirjutada täiesti uus raam at. See aga oleks tähendanud suurt tö ö -ja ajakulu. Taagepera sõnul poleks sedagi mõtet teha praegu (eestikeelse tõlke eessõna kirjutam ise aegu m ärtsis 1996), vaid alles siis, kui arh ii
381
A rvustus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
vid ja suud on täielikult avanenud. Viimase väitega on raske nõustuda, sest tolleks ajaks olid arhiivid Eestis täielikult ja suud peaaegu täielikult avanenud. Sama aasta suvel ilm usid Eesli taasiseseisvum ist käsitlevad M art L aan, Sirje Endre ja Urm as Oti Teine E esti/Eeslava ja Lauri Vahtre Vabanemine 1 9 8 7 -1 9 9 2 , arhiivim aterjalide põhjal koostalud Indrek Jürjo uurimus Pagulus ja N õukogude E esti, mis käsitleb pagulaste vastu suunatud KGB operatsioone, ning Eesli NSVs võim utsenud tsensuuri vaatlev K alju-O lev Veskimäe raamat Nõukogude uuelaadne elu. Balti sõlteaastate 1983. a väljaanne on jagatu d viide peatükki. Sis sejuhatuses antakse ingliskeelsele lugejale vältim atul! vajalik laust tea ve Balti rahvaste ajaloo kohta eelajaloolisest ajast kuni 1940. aasta ni. Teises peatükis vaadeldakse Balti riikide iseseisvuse lõppu j a sõja aega (1940-1945). Järgnevad peatükid on pühendatud teisele N õukogu de okupatsioonile j a kannavad järgm isi pealkirju: “III. Sõjajärgne stali nism: 1945-1953” , “IV. R ahvuskultuuride taastum ine: 19 5 4 -1 9 6 8 ” ja "V. Tsentraliseerum ine j a läänestum ine: 1968-1980” . U uele väljaande le on juurde kirjutatud kaks lisapeatükki: "VI. Stagnatsiooni haripunkt: 1980-1986” ning Balti riikide rahvuslikust taassünnist 1987-1990, ja postskriptum is on vaatluse alla võetud K aliningradi oblast. Ingliskeelse teise väljaande eessõnas põhjendatakse seda eeldusega, et K aliningrad on m ääratud üha enam integreerum a Baltim aadega om aette üksusena. Lisades on loetletud Baltim aade valitsusjuhid ja haldurid 1938-1990. Tabelitena on lisatud andm ed Balti vabariikide rahvusliku koosseisu ja rahvastikum uutuste kohta aastail 1939-1980, Leedu m etsavendadest, kom m unistliku partei suurusest ja rahvuslikust koostisest ning m itm e suguseid andm eid m ajandusnäitajate kohta. Kokku on tabeleid 16. Teksti täiendab hästi valitud ja tasakaalustatud pildim aterjal. Georg von Rauchi eeskujul on B altim aid käsitletud ühtsena. A utorite sõnu! olnuks iga riigi vaatlem ine eraldi küll lihtsam , tulem useks aga oleks o lnud vähem m õttekas ülevaade paljude kordustega. Suureks probleem iks on autoritele olnud võim etus kasutada lätikeelset originaal kirjandus!. Paratam atult m uudab see Lati osa nõrgem aks. Tagantjärele tarkusena kõlaks soovitus, et kirjutajate hulka tulnuks kaasata ka lätlane. A jalooliste uurim uste kirjutam isel on üheks keerulisem aks problee m iks periodiseerim ine. Seda tunnistavad k aautorid . Kuigi nii N õukogu de Liidu kui ka pagulaste käsitluses välditakse tavaliselt selle ajajärgu puhul alajaotusi, leiavad M isiunas ja Taagepera, et need 45 aastat ci saa olla nii sündm ustevaesed, et neid ei saaks jaotada. Siin on autorid olnud teerajajad, valides ajajaotused ise, ent andes endale siiski aru, et need on m eelevaldsed. Nii on sõjajärgse stalinism i aastad piiritletud aastaga
382
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
1953, järgm ine periood kestab I % 8 . aastani, m ille tähiseks on N. Liidu ja tem a satelliitide sissetung Tšehhoslovakkiasse. E t käesoleva retsensiooni m aht ei võim alda põhjalikult vaadelda in fotihedat raam atut kogu ulatuses, piirdum e siinkohal üksnes m õningate vaieldavuste esitam isega. K õige enam tekitab küsitavusi IV peatü ki esim ene alapeatükk, mis kannab paljulubavat pealkirja “Tagajärjetu poliitilise autonoom ia taotlus” . T undub, et siinkohal on lähtutud eel dusest, nagu oleks liiduvabariikide kom partei juh tk o n n a näol olnud te gem ist poliitiliste subjektidega p a r exceltence. Kuigi vahetult pärast Stalini surina toim us põlisrahvaste osakaalu järsk kasv liiduvabariikide kom parteide juhtkondades, ei olnud siiski tegem ist kohalike võim upii ride laiendam ise eest peetava võitluse otsese tagajärjega, vaid Stalini järglase B eria katsega saavutada liiduvabariikide toetust Kremli võim u võitluses, A naloogilist taktikat kasutas Boriss Jeltsin võim uvõitluses G orbatšoviga, toetades Balli riikide iseseisvum istaotlusi ja kuulutades Venemaa suveräänseks. Lõpptulem useks oli N SV Liidu lagunem ine, m is oli Jeltsini võidu hinnaks. A utorid on suurt tähelepanu pööranud kom m unistlike parteide rah vuslikule koostisele, nähes selles otseseost industrialiseerim ise ettekään del teostatud asustuskolonisatsiooni suurusega Eestis ja Lätis, võrreldes Leeduga. Siinkohal tasuks tähelepanu ju h tid a asjaolule, et 1950. aas tal toim unud EK (b)P V III pleenum i järel olid parteiladvikust peaaegu sajaprotsendiliselt välja puhastatud Eesti päritolu kom m unistid ja asen datud vene-eestl astega. N eed aga olid võõrdunud eesti keelest jam eelest ning töölisfakulteetides pähe taotud m arksism i-leninism i dogm ad olid neist välja uhtnud viim sedki rahvusliku identiteedi riismed. On ülim alt kahtlane, et selline seltskond võis haududa m ingisuguseid poliitilise autonoom ia plaane. E nt ka enne 1950. a märtsi võimul olnud EK (b)P eestikeelse ladviku tegevusi jälg id es on võim atu isegi luupi kasutades m idagi sellesarnast märgata. Sam uti on aeg loobuda m üüdist, niis idealiseerib kohaliku päritoluga kom m uniste. Iseseisvusaastatel olid N. Liidu viienda kolonni osa eten danud kom m unistid poliitvangidena või ühiskondlike paariatena Eesti Vabariigi sündi j a arengut altkulm u kõrvalt põrnitsedes kogunud vim m a ja kasvatanud viha om a rahvuskaaslaste vastu, kes isikliku heaolu ja m ugavuse nimel ei soovi võitluses helge tuleviku eest kaasa lüüa. (Vrd näiteks vene botäevike ju h i U ljanov-Lenini suhtum ist vene rahvasse. Ja tem a polnud mingi erand.) Võimule saades võtavad sellised inim esed om a vim m a kabinettidesse kaasa ning kalduvad om a alaväärsustunne! enam asti terrori näol välja elama. Juuni-, k o rp u se -ja tagalakom m unistide ning hilisem ate pärism aiste parteinoviitside puhul aga oli enamasti
383
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
DIGAR
AiTustus
tegem ist rahvuslike nihilistide või küünikutega, kellele ei läinud midagi korda peale isiklike am bitsioonide. Tasub ju h tid a tähelepanu tõsiasjale, et suurim slaavlaste sisserännu laine Lätisse leidis aset 1956. aastal, kui seal oli võimul nn "rahvuslik juhtkond". Kolm aastat hiljem kõrvaldati sealne lätikeelne LKP juhtkond eesotsas Lätimaa KP KK I sekretäri Janis Kalnberzitjsi ja M inistrite N õukogu esim ehe Eduards Berklävsiga am etist sam a stsenaarium i alusel, nagu see oli toim unud 1950. aastal Eestis. Mis aga puutub sellesse, et Leedu suutis vältida suurt asustuskolonisatsiooni j a “rahvuskom m unistide" väljapuhastam ist, siis siin võib esile tuua mitu põhjust. Esiteks oli Leedu erinevalt om a põhjanaabri test vähem urbaniseerunud ning sissetoodav tööstus sai tööjõudu am m utada Leedu küladest. Teiseks oli pidevalt päevakorral K aliningradi oblasti liitm ine Leeduga, mis oleks kavandatavas uues üksuses kahan danud leedulaste osakaalu 60% -ni. Leedulaste suurt osakaalu kohaliku kom m unistliku partei juhtkonnas võib seletada ühelt poolt leedulaste katoliiklikust traditsioonist tuleneva perekondlikkusega ja sellest jo h tu va teatava nepolism iga ning teisalt venelecdulaste suhtelise vähesusega. Erinevalt eestlastest ja lätlastest polnud leedulased rännanud välja mitte Venemaale, vaid Põhja-A m eerikasse. Sellesuunaline väljaränd jäikus ka selle sajandi 20. ja 30. aastatel. Taagepera järeldus, et “lootus saavutada suurem at rahvus autonoo miat kom m unistliku süsteem i raames pani paljusid eestlasi astum a par teisse um bes a. 1956 — samm, m ida nad oleksid sam astanud reetm isega veel alles m õned aastad varem ” (lk 145), tundub soovide esitam isega tegelikkuse pähe. Selles avaldub Taagepera pettekujutelm , nagu oleks enam ik eestlastest kom m uniste olnud eesti rahvuslased, m is ei vasta te gelikkusele. See eksijäreldus oli ilm selt põhjuseks, m iks Taagepera on om a arvukates kirjutistes kutsunud eestlasi üles astum a kom parteisse. Seda üleskutset kordas ta veel isegi 1988. aastal. 1950. aastate lõpul algas tõepoolest võõrvõim u om aksvõtt eesti rah va poolt. Ungari ülestõusu brutaalne m ahasurum ine ja lääneriikide täielik osavõtm atus N õukogude Liidu võim utsem ise suhtes ikestatud rahvaste kallal viisid eestlasi (aga nähtavasti ka lätlasi j a leedulasi) tõ dem useni, et tuleb kõrvale jätta lootused peatsest vabanem isest ning et seekordne okupatsioon kujuneb pikaajaliseks. Sellega seoses tuli vähe malt näiliselt om aks võtta nõukogulikud rituaalid, m ille hulka kuulus Lcatud tingim ustel liitum ine ainuvalitseva parteiga. Parteisse astumise puhul oli m õnikord tegem ist lihtsalt lõivum aksm isega süsteem ile nõu kogulike privileegide (edutam ine ametis, elam ispinna ja auto saam ine, hiljem ka välism aareisid jn e) eest. Pole teada ühtki ju h tu m it, et kedagi oleks neil aastatel liigse rahvuslikkuse eest parteiliselt karistatud või
384
A m tstu s
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
sealt v äljaheidetud. Tõsi küll. raam atus m ööndakse, et sellised lootu sed (lootus saavutada rahvusautonoom iat süsteem i raames) ei kestnud kaua. Sam as puuduvad andm ed, et mõni pettunud “rahvuslane" oleks parteist välja astunud. Ü he autorina pidanuks Taagepera, kes on eraldi tegelnud kollahoratsiooni tem aatikaga uurim isega (vt näiteks Rein Taagepera. “The pro blem o f Politieal C ollahoration in Soviet Estonian L iterature" — JBS, V I/1 (kevad 1975), lk 3 0 -4 0 ), teadm a, et iga rahva seas leidub teatav osa sellist ollust, kes isikliku karjääri nimel on varmas kiiresti värvi vahetam a ja end uute võim ukandjate teenistusse pakkum a. Lähiajalugu on sellistest näidetest eriti rikas. Raam atu VII peatükk, niis vaatleb Baltim aade rahvuslikku taassündi aastatel 1987-1990, on kõige problem aatilisem ja jääb tasem elt eelm is tele peatükkidele tunduvalt alla. Ü helt pooli on see tingitud üliväikesesi ajalisest distantsist asetleidnud sündm ustega, teisalt aga kindlasti Taa gepera (aga võib-olla ka M isiunase) aktiivsest kaasalööm isest vaatluse all olevates sündm ustes. Sellele vaatam ata on autorid suutnud jääda suhteliselt erapooletuks ning andnud väheste võim aluste kiuste objek tiivse pildi toim unust. M uidugi lekib küsim us, m iks piirduti ajaliselt 1990. aastaga. Eestikeelse tõlke saatesõnas põhjendab Taagepera seda sellega, et teemaks oli valitud Balti sõlteaastad ning et eriti Leedu puhul lõppes see sõltuvus 1990. aasta kevadtalviste valim iste ja ühes selle le järgneva N õukogude süm boolika kõrvaldam isega. Tegelikult tuleks vähem alt E estis sõltuvuse lõpuks pidada iseseisvuse väljakuulutam ist 1991. a augustis, ning taastatud riiklusest võiks rääkida alles pärast uue põhiseaduse vastuvõtm ist ja R iigikogu valim ist Eesli kodanike poolt aasta hiljem . Ilm selt oli selle peatüki puhul tegem ist kiirustam isest tule neva tahtm atu pinnapealsusega, sest üsna varsti pärast Balli sölteaastate uue väljaande ilm um ist avaldas Taagepera Eesli taasiseseisvum isele pü hendatud m onograafia Estonia: Return to Independcnce. P ostskriptum ina on lisatud täiendav peatükk, mis kannab õige intri geerivat pealkirja “ K aliningradi oblast, uus B altim aa?” Selles antakse lühiülevaade Ida-Preisim aa ajaloost ning pakutakse sellele m ilitarisee ritud kolkale kahte arengustsenaarium i. Ü he variandina kirjeldatakse saksa pankuri F. W ilhelm C hristiansi m ärtsis 1988 esitatud plaani m uu ta oblast erim ajanduspiirkonnaks L ääne-E uroopaga suhtlem ise tarvis. Kui C hristiansi ajendasid ilm selt nostalgilised tagam aad, siis teine ette panek — asustada see alaasustatud piirkond liidusakslasteg a— , tekitas nii m õneski Kremli strateegis hirm u, et lisaks B altim aadele läheb kaotsi ka Saksam aalt sõjasaagiks saadud Ida-Preisim aa. Ei tasu vist mainida-
U
385
AiTusltts
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
gi, et tänaseks on need plaanid ammu unustushõlm a vajunud. Seetõttu m õjub postkriptum kõrvalekaldena raamatu üldisest tonaalsusest. Vaatamata m õnele küsitavusele on raam atu eestikeelse tõlke täh t sust raske üle hinnata. N õukogude okupatsiooni aeg Eeslis on peaaegu täiesti läbiuurim ata valdkond. Kuigi on ilm unud paar uurim ust üksikute valdkondade kohta ning m õned teadusartiklid, ei saa kõnelda N õukogu de okupatsiooni perioodi süstem aatilisest ja kom plekssest käsitlem isest. Selle tühiku läitm iseks peaksid järgnem a ka teiste Taagepera raam atute lõiked, näiteks Gulagi vangistuses m ärtrisurm a surnud Tartu teadlase ja vastupanul ii kuja Jüri Kuke saatust käsitlev m onograafia Saftening w ithout Liberation in th eS o viet Union: The Case o f Jüri Kukk (Pehm e nemine ilm a liberai isccrum iseta N õukogude Liidus: Jüri Kuke ju h tu m ; Irvine, California, 1984) ning Eesli iseseisvuse taastam ise kulgu analüü siv Estonia: R e tu n i ta independence (Eesti taasiseseisvum ine; Boulder, San Francisco, O xford, 1993). Viktor N iitsoo
ÕIGEAEGNE OIGUSSEKSUOLOOGIA Lembit Auväärt. Õigusseksuoloogia. Õpik juristidele, meedi kutele, pedagoogidele, psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele. Tallinn, 1997. 303 lk. Kes on autor A uväärt? Eessõnas jäetakse lugeja otsustada, on ta autor või koostaja. See polegi nii tähtis. L ugeja peab teadma, kes on L em bil A uväärt spetsialistina. Tunnen teda kui sõsarspetsialisti ju b a veerand sajandit. Ta on lõpetanud T anu ülikooli õigusteaduskonna ja p sühho loogia osakonna ning on psühholoogiakandidaat. M eie koostöö algas ekspertidena nii krim inaal- kui tsiviilprotsessis: A uväärt õiguspsühh o lo o g in a ja m ina kohtu(õigus)psühhiaatrina. O salesim e ekspertidena eriti raskete kuritegude eeluurim ises ja kohtuprotsessis. Ja nendeks kuri tegudeks olid raskete kehavigastuste tekitam ine, tapm ine, vägistam ine j a alaealiste seksuaalne ahistam ine. Kui kohtupsühhiaatrias oli meil ju ba pikk trad itsio o n ja nim ekad eelkäijad K onstantin Lellep, E lm ar Karu, Jüri Saarma, siis Õ iguspsühholoogias seda polnud. Õ iguspsühholoogia
386
