VALGU PÕHIKOOLI HÄÄLEKANDJA

u u H h U NR 1

DETSEMBER 2009

Valgu pedagoog 2009/10 Kokkuvõtte autor Merili Remmel

Meile tuli sügisel idee välja selgitada, milline on Valgu kooli keskmine õpetaja. Selleks oli vaja õpetajaid küsitleda. Merili ja Kelly olid nõus intervjueerima. Aega kulus selleks paar nädalat. Seejärel panime kõik andmed tabelisse ja tegime vastavad arvutu sed. Selgus, et meie kooli õpetajate keskmine vanus on 42 aastat ja pikkuseks 170 cm. Poo- led õpetajad ei tahtnud avaldada oma kaalu, seepärast ei saa tule -must täiesti õigeks luge -

da ja lisaks muutub naistel kaal niikuinii pidevalt. Meie andmete järgi kaa lub keskmine õpetaja 69 kg. Õpetajate keskmine kinganumber on 39. Üks õpetaja märkis, et tema kinganumber on „suur“. Küsitluse käigus tuli välja, et mitte ühelgi õpetajal ei olnud pruune silmi. Kõige rohkem oli esindatud hall silmavärv. Kahel õpetajal olid rohelised, kahel tumehallid, kahel rohekashallid, vaid ühel õpetajal olid sinised sil mad.

Mõned teemad selles numbris: Kõige rohkem on meil valge juuksevärviga õpetajaid. Järgnevad neli tumepruuni, kolm pruuni, üks punakaspruuni, üks musta ja üks halli värvi peaga õpetaja. Erinevaid autovärve oli seitse. Neist oli üks kuldne, üks must ja üks beež. Kaks autot olid hallid, kaks tume- rohelised, kolm punased ja kõige enam (neli) oli valgeid. Üldiselt oli tore õpetajaid küsitleda. Kahjuks ei julgenud kõik õpetajad oma andmeid, eriti kaalu, avaldada. Meie jällegi ei söandanud pedagoogidelt juuksepikkust võtta. Seetõttu oli keeruline tulemustest adekvaatset pilti joonistada. Täname kõiki Valgu kooli õpetajaid, et nad võtsid vaevaks meile vastata!

Valgu Põhikooli keskmine õpetaja

HIND 4 KR

Comeniuse projektist

2

Riietusest koolis

3

Keskmine õpi- 4 lane Õpetajate päev

5

Välikino

6

I klass

7

Ristsõna

8

LUMISEID JÕULE, KOSUTAVAT VAHEAEGA, EDUKAT UUT AASTAT! Soovib UHHUU

LEHEKÜLG 2

MIS TOIMUB

COMENIUS — nelja riigi sõprus Kristel Põlluvee Eestist, Soomest ja Türgist esitlusi oma kodukoha või kooli kohta, pärast seda sai iga üks ka kingituse. Ühel päeval läksime bussiga väikesele ringkäigule Kuopiosse. Seal oli väga palju lund ning ilm oli ka suhteliselt külm. Eelmise õppeaasta lõpus käisid Valgu koolis soomlased meie partnerkoolist: kolm õpilast ja neli õpetajat. Nad olid siin mõne päeva ning loodame, et nad nautisid seda aega. Samuti näitasid nad slaide oma kodulinna ja riigi kohta ning jagasid meile maiustusi - lagritsaid.

Usinad jõulukaartide kirjutajad Eelmisel aastal ühines meie kool Comeniuse projektiga, mille teemaks on „Ole uhke oma kodukoha üle ja müü seda!“. Seal osalevad neli kooli erine vatest riikidest - Eesti, Soome, Türgi ja Austria. Projekti alguses tegime igale koolile postkaarte. Kõik õpilased osa lesid selles. Me palusime igal klassil meisterdada viis kaarti ning meie üllatuseks meisterdati neid isegi rohkem, kui meil vaja oli. Samuti saatsid meie partnerkoolid ka meile rohkem jõulukaarte, kui ootasime. Türgi kool meisterdas jõulukaardid lausa igale õpilasele ja õpetajale. Veebruaris 2009 läksime kolmeks päevaks Soome. Sinna läksid Kristel ja Agnes kaheksandast klassist ning Kristin neljandast klassist. Meiega olid

õpetaja Merje Burmeister ja Mery Kodavere. Iga õpilane ööbis erineva õpilase juures, õpetajad aga hotellis. Mina ööbisin Ida juures. Ida käis kuuendas klassis. Me ärkasime tavaliselt kell 8 hommikul. Seejärel riietusime ning sõime hommikusööki. Pärast seda läksime kooli. Esimesel päeval viis meid kooli Ida ema, hiljem käisime aga jalgsi. Pirtti koolini oli umbes 1km. Igal klassil oli oma koduklass, kus toimus suurem osa nende tundidest. Tavaliselt ma lihtsalt kuulasin nende tunde, aga mõnikord sain paberi ning lihtsalt joonistasin. Mõnikord lahendasin ristsõnu või rääkisin Agnese ja Kristiniga.

Selle õppeaasta alguses käisid mõned õpetajad Austrias ning olid seal viis päeva. Sel ajal kui õpetajad Austrias viibisid, tegid õpilased õues tööd. Olgugi, et ainult ühe päeva, sest ilm oli liiga vihmane. Lõpuks peame selle õppeaasta jooksul valmis saama filmi. See võtab palju aega, kuid võib isegi päris lõbus tulla. Võibolla eriti sellepärast, et meil on päris õudne kool - nimelt on meil oma koolivaim. Valgu kooli vilistlane Evelin Sedrik aitab meid. Järgmise aasta maikuus tulevad meile külla õpilased ja õpetajad Türgist, Austriast ja Soomest, kes kõik on kutsutud kevadkontserdile. Hiljem koguneme viimaseks kohtumiseks ning vaatame koos valminud filme. Igatahes minu arvates on see täitsa vahva projekt!

Soomes näitasid õpilased Austriast,

Kodanikupäev Keidi Vatter, abiks veebileht www.kodanik.ee Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodaniku-uhkust. Eesti jaoks on oluline, et iga siin elav inimene hoiaks oma kodumaad ja sooviks tema heaks midagi korda saata. Riik ja selle kodanikud kuuluvad kokku – ei saa olla üht ilma teiseta. Tänavu tähistati kodanikupäeva juba kaheteistkümnendat korda. Kodanikupäev meenutab kõigile Eestis elavatele inimestele, et ühte hoides oleme tugevamad.

Selle aasta kodanikupäeva motoks oli: „LOOVAD INIMESED – EDUKAS RIIK”. Seeläbi sooviti rõhutada loo- vat mõtlemist, loomingulist lähenemist, julgust teha uut- ja teistmoodi. Kodanikupäeva tähistamiseks korraldati teemakohaseid üritusi kodanikunädalal, mis sel aastal kestis 23. - 29. novembrini. Juba 23. novembril käisid kaitseväelased Põhja Kaitseringkonnast 8. - 9. klassile esinemas. 26. novembril koostasid kaheksanda klassi õpilased stendi, kus räägiti kodani kuks olemisest. Hiljem oli 1. - 5. klassile selle päeva kohta viktoriin. Pärast seda pidime tegema kodanikupäeva plakatid, mis pandi esimesele korrusele üles.

3 LEHEKÜLG

MEILT JA MUJALT

Kooliriietusest Lisett-Marleen Tänav

Valgu koolis ei ole koolivormi. See on hea, sest minu arvates koolivorm on väga kole. Meile meeldib ise oma riideid valida. Ainult üks reegel on, et riided ei tohi olla keha paljastavad. Loomulikult peavad kantavad rõivad olema puhtad ja korralikud. Meie kooli õpilastele meeldivad lihtsad riided, näiteks teksapüksid ja t-särgid. Pidulikel üritustel peame olema pidulikult riides. Õpetajad on enamasti ametliku riietusega. Kuidas on riiete olukord meie partnerkoolides? Et teada saada, palusin partnerkoolide õpilastel (Austriast Patrick, Türgist Selin ja Seyma) paarile küsimusele vastata. Ma sain teada, et üldiselt Austrias puudub kohustus kanda erilist tüüpi riideid koolis, see tähendab, et HAK/HAS Oberpullendorf`is ei ole erilisi riietumisreegleid. Türgi õpilased seevastu peavad kand- ma koolivormi. Enamikule need ei meeldi. Türgi Haridusministeerium ütleb, et see on vajalik, kuid Selin ja Seyma

Türgi sõpruskooli õpilased koolis

tõstatavad küsimuse, kas sellest ikka on kasu: "Meie usume, et meil peaks olema vabadus otsustada, see tähendab vabadus kanda seda, mida me tahame ja see ei ole oluline, kuidas me välja näeme." Kuigi mõlemad tüdrukud kannavad koolivormi iga päev, on nad tegelikult koolivormi vastu. Patrick isiklikult arvab, et koolivorm on kasulik näitamaks õpi laste üksteisega seotust ja seeläbi tekib ühine koolitunne. Teine suur

Austria sõpruskooli direktriss abiturientide balli avamas

eelis võib olla, et tänu koolivormi kandmisele on kõik õpilased võrdsed ja seega ei ole nähtav erinevus rikaste ja vaeste vahel. Koolivorm muudab õpilasi ka distsiplineeritumaks. Patrick’u arvamus on ka, et kui on kooli vorm, siis ei pea mõtlema, mida järgmisel päeval kanda. Nii ei pea oma välimusele kaua aega kulutama. Austria koolis kannab igaüks erinevaid riideid. Loomulikult on olemas spetsiaalsed kauba- märgid, mis on väga populaarsed, kuid tegelikult riided näitavad iga õpilase olemust üldiselt. Näiteks, Patrick’u lemmikkaubamärgid on Tommy Hilfiger, Scotch & Soda ja Hugo Boss. Tavaliselt kannab ta teksaseid ja polo- või T-särki koolipäevadel. Õpetajatel ei ole eeskirju riietumise kohta, kuid riietus peab olema natuke konservatiivsem, kui õpilastel. Türgis ei tohi õpetajad kanda teksaseid tööl olles.

LEHEKÜLG 4

UURIMUS/ ÜRITUSED

Valgu Põhikooli õpilane 1. veerandil 2009/10 Mery Kodavere Käesoleva õppeaasta alguses tekkis mõte uurida välja, millised on meie kooli kõige tavalisema õpilase näitajad. Selleks tuli kõik õpilasi küsitleda ja mõõta, milleks kulus terve esimene veerand, sest tihtipeale oli puudujaid või olid mõõtjad ise koolist ära. Mõõtmist alustas Heiki 7. klassist, lõpule viisid selle 9. klassi õpilased Lii ja Martin. Võtsime mõõtmise aluseks vanuse, pikkuse, jalanumbri, juuksepikkuse ja –värvi ning silmade tooni. Mis siis tulemustest selgus? Valgu koolis on noormeeste ülekaal, 34 poissi 24 tüdruku vastu. Kõigi õpilaste keskmiseks vanuseks osutus 11 aastat. Algklassides (1.- 4.) oli keskmine laps 8-aastane ja vanemate hulgas 13. Kõige noorem oli 6- , kõige vanem 19-aastane.

Keskmiseks juuksepikkuseks meie koolis on 19 cm. Kõige vähem juukseid on 2. ja 8. klassis, sest seal on ainult lühilakalised poisid, kelle juuste keskmine pikkus 4 cm. 5. klass juhib pikkade juustega, nende keskmiseks tuli 36 cm. 6 cm võrra jäi teisele kohale 9. klass. Enim olid esindatud pruuni värvi juuksed. Blonde oli rohkem kui poole võrra vähem, lisaks oli üksikuid punaseid ning musti päid.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et uuringu alguses oli laste hulgas märgata teatud ärevust, lõpu poole muutus aga tüütuks üksikute seni puudunud õpilaste tagaajamine ja tabeli lünkade täitmine. Paari õpilase andmed jäidki poolikuks. Pikkuse ja jalanumbri näitajad peaksid olem üsna usutavad, küll aga võib praeguseks hetkeks näiteks keskmine vanus juba veidi kõrgem olla, sest vahepeal on nii mõnigi õpilane sünnipäeva tähistanud.

Domineerivaks silmavärviks meie koolis on sinine, olgu ta siis puhas värv, hallikat või rohekat tooni. Järgnevad pruunid, siis hallid ja vaid mõned rohelised silmad.

Tänan usinaid mõõtjaid-küsitlejaid ning kõiki teisi õpilasi, kes meie tööle kaasa aitasid!

Sinised 19 cm, pruunid

1.- 4. klassini olid õpilased umbes 137 cm pikad, vanemas astmes 164 cm. Kõige pisem on 1. klassi tüdruk Kaidi (124 cm) ja kõige pikem 9. klassi poiss Märt (187 cm). Kogu kooli keskmiseks õpilase pikkuseks tuli 152 cm. Kooli keskmiseks kinganumbriks on 38. Kõige väiksem oli 30 ja suurim 45. Keskmise näitaja poolest kõige suuremad jalad on 8. klassil (number 42), kõige väiksemad 1. klassil (33).

152 cm, 11 aastat vana

Number 38

Valgu kooli keskmine õpilane

Meie miniturniir Kristin Riiberk Enne miniturniiri saime mõned korrad kokku, et harjutada. 3. novembril tulin kooli ilma asjadeta, sest me läksime juba esimese tunni ajal ära. Lahkusime koolist 08.30.Tallinnasse jõudsime umbes 10.00 ajal. Alguses läksime raadiomajja, kus Tiina Vilu juhatas meid edasi telemajja. Seal tehti meile telemajas ekskursioon. Käisime erinevates stuudiotes ja ka nukutoas, kus olid kõik nukud läbi aegade. Ekskursioon kestis umbes tunni.

Lõpuks läksime tagasi raadiomajja, kus meile tuli vastu Ivo Linna. Läksime stuudiosse, mis polnud eriti suur. Ivo Linna küsis igasuguseid raskeid küsimusi, enamiku küsimuste vastuseid me teadsime. Saime 40 punktist 33,5 punkti. Salvestus kestis 2 tundi. Peale seda sõitsime tagasi koju. Bussiga tagasi tulekul peaaegu kõik meist magasid. Jõudsime tagasi täpselt koolilaste busside ajaks.

5 LEHEKÜLG

ÜRITUSED

Õpetajate päev Priit Maasikas ja Rauno Joa Alguses, kui ma kooli tulin, teadsin ma ainult seda, et kui on õpetajate päev, siis õpetajad tulevad laste riietes kooli ja on 9. klassi asemel tunnis, kui samal ajal 9.klassi õpilased tulevad pe dagoogidena kooli.

Päev lõppes nii, et aktuse ajal küsiti õpetajate käest hu- moorikaid eksamiküsimusi. Näi- teks küsiti õpetaja Bruno käest, kui pikk on üks staadioniring ja õpetaja Gerri pidi midagi vene keeles ütlema. Kõik said ilusti läbi, neile anti diplomid ja käitumishinded.

Sellel aastal tähistasime õpetajate päeva 3. oktoobril. Kui õpetajad ehk lapsed kooli tulid, hakkasid nad kõigi kallal tüli norima ja käitusid halvasti. Kui tunnid algasid, hakkasid nad tunde segama ja asju varastama, kuigi 9. klass ehk õpetajad olid väga pahased. Meie klassile andis bioloogia tundi Kaarel, kes oli ka sellel ajal kooli direktor. Teise tunni andis Agnes ajaloo õpetajana, kuid 9. klassi ulakad õpilased Tiina ja Ülle tulid seda mitu korda segama. Lisaks helistati kell liiga vara tunnist välja ja lapsed olid rõõmsad, et said varem minema. Pärast helistati tund sisse tagasi ja kõik oli korras, sest 8. klass võttis kella enda kätte. Martin andis meile ke- 9. klassi ulakas õpilane Anneli Ülemaante halist ja Maarja kunstiõpetust.

Õhkkond oli sel päeval üldiselt ärev, algklassid olid rohkem põnevil kui suuremad. Meie arvates tuli 8. klass väga hästi toime. Tegelikult võiksid tunnid olla lõbusamad, võiks rohkem mängida ja muud sellist lahedat ning lõbusat teha. Õpetaja Tiina Riismaa arvates oli 9. klass väga tubli ja tema sõnul võib esile tõsta õpetaja Märt Lõhmuse, kes andis matemaatikat väga rahututele õpilastele, kuid jäi ise seejuures rahulikuks. Arvan, et kõik jäid õpetajate päevaga väga rahule.

Esimest korda Sillaotsa jooksul Heiki Saaliste

11. septembril 2009 toimus Sillaotsa jooks ning seal osalesid õpilased 3.- 9. klassist ning ka kooli vilistlane Arvi Alamaa. Joosta sai kas 5 või 10 kilomeetrit. Mina valisin 5 kilomeetri jooksu. Ma mõtlesin, et jooksen ja vaatan, mis koha ma saan. Ma võitsin Raunot ja Kerti. Neil ei olnud midagi selle vastu. Jooksu ajal sai jahutuseks suurtest veeloikudest läbi joosta. Pärast olid jalad mudased ja tossud läbimärjad. Hiljem sain õpetaja Anneliga kooli tagasi. Ma loodan, et autoiste väga mudaseks ei saanud. Sillaotsal võis kasti seest võtta õunu ja ploome ning kannudest võis valada karboniseeritud vett ja kasemahla. Muidu oli väga lahe. Väsimust polnud järgmisel päeval ja lihased ei olnud ka haiged. Auhinnad anti järgmise nädala teisipäeval ilma õpetaja Brunota. Minu arvates oli see üks hea jooksuvõistlus.

Võistlejad stardijoonel

LEHEKÜLG 6

ÜRITUSED

Koolikino Merili Remmel ja Kelly Raadik

9. septembril 2009 toimus välikino meie koolimaja taga. Seal pandi üles välikino lava. Pileti hind oli 10 krooni. Üritusel sai os ta ka popkorni, kommi ja juua. Müüjateks olid Helerin ja Kelly 6. klassist. Merili muljed: Pärast tunde tegime Helerini ja õpetaja Mailis Pappiga popkorni. Mulle meeldis väga popkorni teha, sest tulemus oli eriti maitsev. Hiljem kool lõhnas popkorni järele. Töö käigus kõrbes õnnetuseks kaks potitäit põhja ja hiljem me ei saanud neid kuidagi puhtaks. Seepeale ütles õpetaja Mailis, et ta viib potid koju ja teeb need puhtaks. Nii ta ka tegi. Kella 18.30 paiku hakkasime ajalooklassist laudu ja toole tooma. Kuna õues oli valge, alustasime kino plaanitust hiljem, umbes kell 19. Kõigile meeldis kino väga,

Kinoplats värskes õhus

kuid väikesed läksid parki ja see KUI PALJU RAHA KOKKU TULI? veidi häiris filmi vaatamist. Koolile piletimüügist 500 krooni, oma klassile sellest 280. Küsitlesime ürituse põhiorganiseerijaid õpetaja Mailis Pappi ja Õpetaja Bruno, õpetaja Bruno Borni. KAS TE OLETE KUSAGIL MUJAL KA SEDA VÄLIKINO NÄI DANUD? Õpetaja Mailis, KELLE IDEE OLI POPKORNI Jah, Kaelase pargis. TEHA? Algidee tuli õpetaja Brunolt ja 6. KUST TE VAJALIKU TEHNIKA klass tegeles ühiselt ürituse orga- SAITE? niseerimisega. Kodust tõin. KAS TEIE ARVATES LÄKS ÜRI- KAS TE TEETE VEEL NEID ÜRITUS KORDA? TUSI? Jah, läks küll. Rahvast oli palju. Kindlasti teeme. See ei jää esi meseks ja viimaseks korraks. MIS TEILE SELLE ÜRITUSE JUURES MEELDIS? KAS TEIE ARVATES LÄKS ÜRI Üritus oli väga tore. Mina värske TUS KORDA? klassijuhatajana sain oma klas- Läks kindlasti ja tänan paljusid siga midagi huvitavat teha. Pea- tublisid abilisi ka. legi oli üritus edukas.

LEHEKÜLG 7

ESIMENE KLASS

Meie kooli kõige väiksemad Märt Lõhmus See intervjuu valmis inglise keele tunni jaoks. Kui ma tegin selle intervjuu, oli esimene klass käinud koolis seitse nädalat. Ma tegin küsimused valmis ja huvijuht Tiina Riismaa küsitles õpilasi. Intervjuu tegemine oli hariv minu jaoks, kuna ma sain teada esimese klassi laste nimed. Selle aasta esimene klass on suurem kui eelmise aasta oma. Eelmises esimeses klassis käisid Mehis, Valter ja Andres. Selle aasta esimeses klassis käivad kaks tüdrukut Kadi, Kaidi ja poisid Arti, Kristjan, Sander Silm, Markus, Rando, Sander Tänav ja Rainer. Keskmine vanus on neil 7 aastat.

Milline raamat on sinu lemmik? Suuremale osale klassi poistest meeldivad autoajakirjad. Markusele meeldib aabits, Kristjanile traktori raamat ja Artile värviraamat.

Millised lemmikloomad sul kodus on? Kadil ja Raineril on lemmikloomadeks jänesed, teistel aga koer.

Mis on su lemmikaine? Klassi kõige populaarsem aine on kehaline kasvatus. Kehaline kasvatus on Arti, Kristjani, Sander Silma ja Kaidi lemmiktund. Kadi lemmiktund on muusika, Markusel arvuti, Raineril eesti keel, Randol matemaatika ja Sander Tänaval kunst.

Kelleks sa tahad tulevikus saada? Rainer ja Sander Tänav tahavad saada tuletõrjujaks, Rando ja I klass koos klassijuhataja Ene Oisaluga Sander Silm soovivad saada sõduriks. Markus tahab saada metsameheks, Milline Kristjan politseinikuks, Kaidi arstiks ja Arti rekkajuhiks.

Milline tund sulle ei meeldi? Enamikule õpilastele ei meeldi kunst ja muusika. Kadile, Kaidile, Kristjanile ja Rainerile ei meelid kunst. Makusele ja Randole ei meeldi loodusõpetus.

värv sulle kõige rohkem meeldib?

Kõige populaarsem värv on must ja kõige ebapopulaarsemad värvid on sinine ja pruun. Sander Silm, Rainer ja Kristjan leiavad, et must on ilus värv. Rando ja Sander Tänava arust on hoopis valge ilus värv. Markus eelistab pruuni, Kadi kollast ja Arti sinist.

Mis on su lemmiktoit koolis? Millised on sinu hobid? Jalgpall on esimeses klassis kõige populaarsem hobi. Arti ja Markuse hobiks on rahvastepall. Art, Kristjan, Rando ja Sander Silm harrastavad jalgpalli. Kaidi hobi on orienteerumine ja Sander Silmale meeldib teha rattatrikke.

Kas sa tunned end koolis hästi? Kõik õpilased tunnevad end koolis hästi.

Artile, Kaidile ja Rainerile maitsevad kõige rohkem ma karonid hakklihakastmega. Rando eelistab praadidele suppe ja Kaidile meeldib kalasupp. Kristjan, Markus ja Sander Silm leiavad, et magustoidud on üle kõige.

Millist spordiala sa eelistad? Kõige populaarsem spordiala on jalgpall. Sander Silmale meeldib võrkpall ja jooksmine. Sander Tänavale meeldib vaadata vormelisõitu.

LEHEKÜLG 8

NUPUTAMIST/ TOIMETUS

RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5.

6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.

14. 15. 16. 17. 18. 19.

1. Kes on Valgu Põhikooli inglise keele õpetaja?

11. Kes on Valgu Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja?

2. Kes on Valgu Põhikooli eesti keele õpetaja?

12. Mis on eesti presidendi eesnimi?

3. Kes on Valgu Põhikooli ajaloo õpetaja?

13. Kes on Valgu Põhikooli käsitöö õpetaja?

4. Kes on Valgu Põhikooli matemaatika õpetaja?

14. Kes on Valgu Põhikooli sotsiaalpedagoog?

5. Kes on Valgu Põhikooli bioloogia õpetaja?

15. Mis on Eesti lipu esimese triibu värv?

6. Kes on Valgu Põhikooli kunstiõpetuse õpetaja?

16. Kes on Valgu Põhikooli sekretär?

7. Kes on Valgu Põhikooli saksa keele õpetaja?

17. Kes on Valgu Põhikooli füüsika õpetaja?

8. Kes on Valgu Põhikooli teise klassi klassijuhataja?

18. Kes on Valgu Põhikooli muusikaõpetaja?

9. Kes on Valgu põhikooli huviala juht?

19. Mis on Eesti lipu kolmanda triibu värv?

10. Mitu korrust on Valgu Põhikooli koolimajal?

VALGU PÕHIKOOLI HÄÄLEKANDJA USIN TOIMETUS Kristin Riiberk, Keidi Vatter, Kelly Raadik, Merili Remmel, Heiki Saaliste, Priit Maasikas, Rauno Joa, Kristel Põlluvee, Agnes Sõlg, Lisett-Marleen Tänav, Märt Lõhmus, juhendaja õp Mery Kodavere