PÄRNU VABAKOOL
AASTATÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA ETTEKANDMISE JUHEND
PÄRNU 2014
SISUKORD SISSEJUHATUS
3
1. UURIMUSLIK TÖÖ
6
2. LOOVTÖÖ
8
3. AASTATÖÖ ÜLESEHITUS
10
3.1.
Tiitelleht
10
3.2.
Sisukord
11
3.3.
Sissejuhatus
11
3.4.
Töö põhisisu
12
3.5.
Kokkuvõte
12
3.6.
Kasutatud lühendid
13
3.7.
Kasutatud allikad
13
3.8.
Lisad
13
4. AASTATÖÖ VORMISTAMINE
14
4.1.
Üldnõuded
14
4.2.
Tsitaadid, refereeringud, viited
17
4.3.
Kasutatud allikate loetelu
20
5. AASTATÖÖ ETTEKANDMINE
25
5.1.
Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid
25
5.2.
Efektiivse slaidi kujundamine
26
5.3.
Ettekande ülesehitus
27
6. AASTATÖÖ HINDAMINE
28
7. LISAD
30
Lisa 1. Õpilase isiklik aastatööplaan
30
Lisa 2. Tiitellehe vormistamise näidis
31
Lisa 3. Sisukorra vormistamise näidis
32
Lisa 4. Uurimistöö hindamismudel
33
Lisa 5. Loovtöö hindamismudel: projektitöö, praktiline loovtöö vms
34
Lisa 6. Hinnang juhendatud õpilase aastatööle
35
2
SISSEJUHATUS Käesolev „Aastatöö koostamise, vormistamise ja ettekandmise juhend“ annab ülevaate aastatöö nõuetest Pärnu Vabakoolis ja on mõeldud õppijale ja juhendajale toeks aastatöö koostamisel, vormistamisel ning ettekandmisel. Juhend annab ülevaate aastatöö liikidest ja ülesehitusest, vormistamise nõuetest, ettekande koostamisest ning esitamisest ja aastatöö hindamisest. Pärnu Vabakoolis koostavad kõik 8.-9. klassi õpilased igal aastal kooli aastateemast ja õppekava läbivatest teemadest lähtuva õppeaineid ja ainevaldkondi lõimiva aastatöö, milleks on •
8. klassis teadustöö põhimõtetest lähtuv uurimistöö;
•
9. klassis loovtöö.
7. klassis on võimalus üks neist töödest ette teha. See ei vabasta õpilast 8. klassi aastatöökursusest. Aastatöö koostamine on väärtuslik kogemus ja elamus. Selle eesmärgiks on pakkuda õppijale võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada tema: •
tervikliku
• • •
väljendusoskuse kujunemist; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks kujunemist; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline
maailmapildi,
loomingulise
algatusvõime
ja
loova
enese-
ning
mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist. Aastatööd lähtuvad kooli aastateemast, täpsemad teemad sõnastavad kõik 3. kooliastme õpetajad. Õpilased võivad neid huvitava teema ka ise välja pakkuda. Aastatööd võib teha nii individuaalselt kui kokkuleppel õpetajatega ka paaris- või rühmatööna.
3
Teema lõplikuks sõnastamiseks on õpilasel soovitav tutvuda erialakirjandusega., et selgitada, kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: •
Kas see teema huvitab mind?
•
Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus?
•
Kas on piisavalt teemakohast materjali?
•
Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused?
•
Kas selle teemaga tegelemine arendab mind, võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi?
•
Millistele küsimustele otsin vastust?
•
Milleks ma seda teen: mis on minu uurimuse mõte või mida soovin luua?
Kogu aastatöö protsessi läbimiseks õpilane 1) valib iseseisvalt või koos juhendajaga esialgse teema; 2) tutvub juhendaja poolt soovitatud või ise valitud kirjandusega;
3) sõnastab juhendaja abiga aastatöö eesmärgi (uurimusliku töö korral probleemi); 4) koostab koos juhendajaga töö plaani; 5) uurib uurimistöö puhul materjali valitud teema kohta, teostab küsitluse vms, loovtöö
korrral valmistab praktilise osa; 6) vormistab tähtajaks uurimis- või loovtöö nõuetele vastava kirjaliku aastatöö; 7) esitleb töö tulemusi publikule.
Nõuetele vastav aastatöö valmib koostöös aastatöö juhendajaga õppeaasta jooksul: •
Aastatöö teema on valitud hiljemalt 1. veerandi lõpuks;
•
Soovituslik on juhendajale esitada aastatööplaan 2. veerandi alguses (vt juhendi Lisa 1);
•
Vahekokkuvõtte teeb aastatöökomisjon tööst jaanuari viimasel nädalal. Komisjoni kuuluvad klassijuhataja, juhendajad ja kooli juhtkonna esindaja;
•
Valmis töö esitamise tähtaeg ja tööde ettekandmine nädal hiljem on 3. veerandil kooli aastakalendris märgitud ajal.
Kõik Vabakooli õpetajad on aastatöö võimalikud juhendajad. Juhendaja •
aitab sõnastada töö eesmärki ja kavandada ülesehitust;
4
•
suunab õpilast materjali leidmisel ja töö planeerimisel, vormistamisel ning ettekandeks valmistumisel;
•
abistab probleemide lahendamisel, konsulteerib regulaarselt;
•
selgitab uurimistöö sisule ja vormistusele esitatavaid nõudeid;
•
toetab töö valmimist osade kaupa ja tervikuna;
•
selgitab välja valmiva töö potentsiaali osaleda Pärnu linna teadustööde konkursil ja tegutseb vastavalt;
•
tagab e-päevikus regulaarse värske info aastatöö koostamise käigust ja selle vastavusest ajaplaanile;
•
annab juhendatud töö kohta selle valmimisel kirjaliku tagasiside (vt juhendi Lisa 6);
•
esitab tagasiside aastatööde ettekandmisel.
Hea hariduse lahutamatu osa on loov- ja kriitiline mõtlemine ning oskus oma mõtteid arusaadavalt ja loogiliselt nii kõnes kui kirjas väljendada. Aastatööde koostamine annab õpilastele iseseisva teadusliku ja loova projekti- või praktilise töö kogemuse ning samuti võimaluse tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega.
5
1. UURIMUSLIK TÖÖ Uurimusliku töö koostab, vormistab ja esitab 8. klassi õpilane. Selleks läbib ta 35-tunnise kursuse uurimistöö koostamisest, mis sisaldab juhiseid materjali kogumise, refereerimise, analüüsimise, süstematiseerimise ja üldistamise ning järelduste tegemise kohta; samuti töö vormistamise ning ettekande koostamise ja ettekandmise kohta. Õpilase uurimistöö valmib selle kursuse käigus. Uurimistöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded on esitatud 3. ja 4. peatükis. Käesoleva juhendi Lisas 4 on esitatud uurimistöö hindamismudel. Teadustöö põhimõtetest lähtuv aastatöö on uurimuslik-referatiivne kirjalik töö. •
Referatiivne töö on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel
tuginetakse
olemasolevatele
kirjandusallikatele.
Referatiivse
töö
põhieesmärk on teemast ülevaate andmine. •
Uurimuslik töö on valdavalt analüüsiva iseloomuga – olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused.
Õpilase töö võib olla referatiivne, uurimuslikku poolt esindavad sel juhul põhiliselt õpilase kokkuvõtted ja hinnangud teema kohta. Oodatud on uurimuslik-referatiivsed tööd, mis sisaldavad analüüsi ja järeldusi. Materjali kogumisel ei piirdu õpilane vaid internetist leitava infoga, vaid kasutab 3-5 erinevat paberkandjal esitatud allikat. Lisaks kirjandusallikatele on töö uurimusliku külje tugevdamiseks soovitatav kasutada ka otseseid allikaid – küsitluste tulemusi, intervjuusid, faktimaterjali vm. Teadusliku töö tunnusjooned Uurimistööle kehtivad teatud reeglid, mida ka aastatöös peab võimaluste piires järgima. Järgnevad 8 põhikriteeriumi on ühtlasi olulisim alus töö sisulise poole hindamiseks: •
Originaalsus. Iga uurimistöö esmane nõue on, et töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset. Õpilastöö puhul, eriti kui on tegemist valdavalt referatiivse tööga, ei ole 6
selle põhimõtte täielik järgimine enamasti võimalik, kuid minimaalselt peab töö sisaldama autoripoolseid hinnanguid ja kokkuvõtteid käsitletud probleemidele. •
Objektiivsus. Autor peab töös ilmutama võimalikult erapooletut suhtumist teemasse ja mitte laskma ennast mõjutada näiteks üldlevinud arusaamadest, kui neid ei ole võimalik faktidega põhjendada.
•
Tõestatavus. Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja millelegi tuginema. Isiklike arvamuste esitamine on lubatud ja isegi soovitatav, kuid arvamusi ei tohi esitada teaduslike väidete või faktidena.
•
Kontrollitavus. Arvutus- ja arutluskäigud peavad olema esitatud nii, et lugejal on võimalik saadud tulemusi kontrollida. Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja andmed peavad olema viidatud ja võimaldama algallika leidmist.
•
Täpsus. Õpilastöö puhul on olulisim sõnastuse täpsus – kõik kasutatavad terminid tuleb määratleda ja kasutada neid kogu töö ulatuses samas tähenduses. Tõlkides materjale teistest keeltest ei tohi kasutada sõna-sõnalist tõlget, vaid eesti keeles käibel olevaid väljendeid ja mõisteid.
•
Selgus. Töö tuleb koostada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Tuleb hoiduda uute mõistete väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas. Selguse huvides on ka kirjandusliku stiili vältimine, eriti piltlike ja üliemotsionaalsete väljenduste ning rohkete sünonüümide osas.
•
Kriitilisus. Olemasolevad seisukohad antud teemal tuleb kriitiliselt läbi mõelda, sest nende hulgas on sageli meelevaldseid järeldusi, tõestamata väiteid või oletusi, mida esitatakse tõe pähe. Selliste väidete kriitikameeleta ülekandmine oma töösse ei anna head tulemust. Ka enese väidetesse peab oskama kriitiliselt suhtuda ja neid tuleb esitada koos vastavate argumentide ning tõestustega.
•
Minimaalsus. Töö peab olema võimalikult selgepiiriline ja mitte sisaldama püstitatud eesmärgi saavutamiseks mittevajalikke osi ja konkreetsest teemast kõrvalekaldumisi.
7
2. LOOVTÖÖ Loovtöö koostab 9. klassi õpilane. Loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded on esitatud 3. ja 4. peatükis. Käesoleva juhendi Lisas 5 on esitatud loovtöö hindamismudel. Loovtöö võib olla projekt või praktiline töö. Loovprojekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne, üritus) vm ettevõtmine. See eeldab töö kavandamist, läbiviimist, kokkuvõtmist ja tagasisidestamist. Praktiline loovtöö on uudsest, innovaatilisest ideest eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav töö. See eeldab töö (teose) kavandamist, valmistamist ning selle esitlemist näitusena, kontserdina või muul moel. Loovtöö käigus valmib lisaks praktilisele osale orienteeruvalt 7-leheküljeline kirjalik, töö käiku kirjeldav tekst, mis järgib aastatöö koostamise ning vormistamise nõudeid ning mis sisaldab ka autori enesehinnangut. Alljärgnevalt on nimetatud konkreetseid võimalusi loovtöö tegemiseks. Loovprojekt või praktiline töö võib olla •
luulekava, etendus, tantsuetendus, võimlemiskava;
•
omaloominguline tekstikogu, luulekava, slaidikava, maastikumäng, muusikateos vms
• • •
ja selle esitlus; koolimuusikali stsenaariumi või tantsude loomine ja/või lavastamine; teatrietenduse-, filmi- või näitusesarja analüüs; konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi, aktuse või muu ülekoolilise ürituste
•
korraldamine; rahvusvahelise projekti korraldamine koostöös projektijuhiga;
•
veebileht;
•
kunsti-, käsitöö või tehnoloogiaõpetuse projekt, foto- või kunstinäitus (maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne);
•
õppematerjali (sh audiovisuaalse või elektroonilise) loomine;
•
herbaarium;
•
temaatilise ajalehe väljaandmine;
•
eksperiment;
•
leiutise loomine ning kirjeldamine, prototüübi valmistamine;
8
•
pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust või rahvusvahelisest
• • •
õpilasvõistlustest osavõtt; ulatuslikum seinamaaling; kooli arengut toetav loovtöö; mõni muu loominguline tegevus.
Õppeaasta jooksul ettekantud loovtöö (toimus üritus vms) juures peab viibima hindamiskomisjon ning loovtöö autor peab tagama ürituse dokumenteerimise (kuulutus, fotod vm), et seda saaks kasutada oma töö esitlemisel.
9
3. AASTATÖÖ ÜLESEHITUS Käesolev peatükk annab ülevaate aastatöö kirjaliku osa kohustuslikust ülesehitusest. See kehtib nii loovtöö kui ka uurimusliku töö kohta. Olenemata liigist, sisaldab aastatöö järgmisi osi (kohustuslik on kasutada sama järjekorda): •
tiitelleht (vt näidist Lisa 2);
•
sisukord (vt näidist Lisa 3);
•
sissejuhatus;
•
töö põhiosa peatükkidena: uurimuslik osa uurimistöös ja töö käigu kirjeldus loovtöös;
•
kokkuvõte
•
kasutatud lühendid (vajadusel);
•
kasutatud allikad;
•
lisad (vajadusel).
3.1.
Tiitelleht
Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks võimalikult selgelt kirjeldama töö sisu (vt näidist Lisa 2). Tiitellehel on järgmised andmed: •
Kooli nimetus (suurtähtedega);
•
Töö autori ees- ja perekonnanimi;
•
Töö pealkiri (suurtähtedega);
•
Töö üldnimetus (uurimuslik aastatöö, loovtöö);
•
Töö autori klass;
•
Töö juhendaja ees- ja perekonnanimi;
•
Töö valmimise koht ja aasta
Kui tööl on lisaks põhijuhendajale veel juhendajaid või konsultante, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla.
10
3.2.
Sisukord
Sisukord (vt näidist Lisa 3) annab ülevaate töö ülesehitusest. Sisukorras esitatakse peatükkide ja alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Peatükid ja alapeatükid tuleb nummerdada, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad jäävad numbrita, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbritega.
3.3. Sissejuhatus Sissejuhatus on töö minimudel, milles sisaldub: •
teema valiku põhjendus, kus töö autor vastab järgmistele küsimustele - Millised tähelepanekud suunasid valima antud teemat? - Milles seisneb teema aktuaalsus, uudsus, tähtsus?
•
töö eesmärk (põhiprobleem), mis selgitab, milleks töö tehakse ja milleni autor soovib jõuda;
•
konkreetsed ülesanded, millised on teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse;
•
hüpotees (uurimuslikus töös); töö autor esitab väite probleemi oletatava lahenduse kohta, mis vajab töö käigus tõestamist;
•
meetodid ja nende valiku põhjendus (küsitlus, intervjuu, vaatlus, katse, dokumentide analüüs);
•
materjalide (allikate) valiku kirjeldus; kas antud teemal leidus materjali piisavalt, kas see oli usaldusväärne;
•
ülevaade töö ülesehitusest ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest;
•
töö perspektiiv ehk töö edasised suunad; millises vormis võiks antud teemat edasi uurida või jätkata;
•
hea toonina kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine.
Sissejuhatuse pikkus on tavaliselt vähemalt 1 lehekülg, maksimaalselt 1/10 töö põhiosa mahust. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda töö osadest kõige viimasena. 3.4.
Töö põhiosa 11
Töö põhiosa esitatakse peatükkidena, vajadusel lisaks ka alapeatükkidena. Põhiosa sisaldab uurimistöös teoreetilist ja uurimuslikku osa ning loovtöös töö käigu kirjeldust, sh enesehinnangut. Igal peatükil peab olema lühike autoripoolne sissejuhatus ja kokkuvõte, mis raamivad peatükis sisalduva info üheks tervikuks. Peatükke ei alustata ega lõpetata tsitaatide, refereeringute, tabelite või loeteludega.
Neile peaks eelnema või järgnema töö autori
kommentaar või hinnang.
3.5.
Kokkuvõte
Kokkuvõte kajastab töö olulisemaid tulemusi ja ettepanekuid. Kokkuvõttes selgub, kuidas õnnestus täita töö sissejuhatuses sõnastatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Kas töö eesmärk saavutati? Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud. Kokkuvõttes esitab autor lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Võimaluse korral teeb töö koostaja ettepanekuid ja pakub lahendusi praktilise olukorra muutmiseks oma teemavaldkonnas, millises suunas võiks töö jätkuda ja millised kõrvalharud tuleks lisaks vaatluse alla võtta. Esitatakse ka arvamus, mida tuleks täpsemalt veel uurida või teha antud valdkonnas. Ka uurimismetoodika kohta tuleks anda hinnang, kas valitud või väljatöötatud metoodika õigustas end või vajaks korrigeerimist, et jätkata uurimist või tegutsemist teema arengu võimalikes suundades. Kokkuvõttes mingeid uusi väiteid, arvandmeid ja tabeleid ei esitata. Soovitav on järeldused ja ettepanekud esitada lühiteesidena. Kokkuvõtte pikkus on tavaliselt vähemalt 1 lehekülg, maksimaalselt 1/10 töö põhiosa mahust. 3.6.
Kasutatud lühendid
12
See töö osa ei ole vajalik, kui töös kasutatakse vaid üldtuntud lühendeid. Kui töös on kasutatud arvukalt spetsiifilisi lühendeid ja nende sisu avatakse tekstis, raskendab see lugemist. Selle vältimiseks on soovitav esitada lühendite loetelu eraldi peatükina pealkirja all “Kasutatud lühendid“. Lühendite õigekirjast kirjutab täpsemalt alapeatükk 4.1.
3.7.
Kasutatud allikad
Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid nii paberkandjal kui internetis, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kuidas täpselt viidata, vaata täpsemalt alapeatükist 4.2. Kuidas koostada töö eraldi osana kasutatud allikate loetelu, vaata lähemalt alapeatükist 4.3.
3.8.
Lisad
Lisade ülesanne on töö põhisisu täiendamine ja illustreerimine. Lisa ei tohi olla lihtsalt kaunistuseks, vaid peab olema materjal, mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisa peab olema seostatud töö sisuga (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid, dokumendi või fotokoopiad jms). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Aastatöö on läbimõeldud tervik, mille korrektne ülesehitus aitab autoril paremini edastada oma uurimuse või loovtöö tulemusi. Seega on töö hea ülesehitus õnnestumiseks oluline.
13
4. AASTATÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED Käesolev peatükk aastatöö vormistamise kohta tutvustab esmalt aastatöö vormistamise üldisi nõudeid, seejärel peatub täpsemalt tsiteerimisel, refereerimisel, viitamisel ning lõpuks annab juhiseid, kuidas koostada kasutatud allikate loetelu raamatutele, artiklitele, internetiallikatele jm kirjetele viitamise puhul.
4.1. Üldnõuded Kirjaliku sisulise osa maht on uurimistöö puhul orienteeruvalt 10 lehekülge, loovtöö liikide puhul tööprotsessi kirjeldamiseks 7 lehekülge. Lehekülgede arv käib kogu aastatöö kohta v.a töö lisad. Aastatöö tuleb esitada arvutil trükitult (valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (210 × 297 mm) köidetult). Töö tuleb trükkida 1,5 reavahega, kasutades tähesuurust 12 (pealkirjades 14) ja kirjatüüpi Times New Roman. Lehe vaba äär on üleval ja all 2,5-3 cm, paremal 1,5 cm ja vasakul 3 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või töö muu iseseisev osa (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte jne), jäetakse ülalt vabaks laiem, 5-6 cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Teksti serv on joondatud mõlemalt poolt. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni saavad järjekorranumbri, sealhulgas ka leheküljed, kus on joonised ja tabelid. Numbrit ei kirjutata tiitellehele. Aastatöö köitmisel ei ole vaja kasutada töö alguses ja lõpus tühja lehte (köitelehte). Pealkirjad Peatükkide, sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud allikate pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Neid alustatakse uuelt lehelt. Peatükid nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Alapeatükkide pealkirjad 14
kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Kui alapealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, siis alustatakse uut osa järgmiselt lehelt. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja nende lõppu punkti ei panda. Keelekasutus Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna. Vältida tuleks liiga pikki lauseid ja liigseid kordusi. Veel on vaja arvestada, et •
kasutatakse ühesugust ajavormi;
•
otsene kõne on selgem kui kaudne;
•
mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada;
•
kasutatakse arvuti õigekirjakontrolli vahendeid.
Kirjavahemärgi ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. Sulgude ja jutumärkide puhul pannakse tühikud väljapoole, kuid sissepoole tühikuid ei panda. Sidekriipsu tühikutega ei eraldata, tühikuid kasutatakse aga mõttekriipsu puhul. Arvud ja mõõtühikud Soovitav on ühekohalised numbrid (0-9) kirjutada tekstis sõnadega (kui pole taga ühikut), arvudele käändelõppe ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide arvutamisel on soovitav piirduda ühe, statistiliste koefitsientide arvutamisel kahe kohaga koma järel. Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja –sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata, kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: –8 °C). Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja väga oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid nummerdatakse läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses araabia numbritega. Kõik tabelid on soovitav pealkirjastada, mis võimalikult lühidalt, kuid ammendavalt edastaksid tabeli sisu. Tabelis olevad andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist (Järgneva tabeli andmed iseloomustavad …) või kaudset viitamist. Viimasel 15
juhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, näiteks (vt tabel 3). Illustratsioonid Töödes kasutatakse mitmesugust illustreerivat materjali graafikute, diagrammide, arvjooniste, skeemide, jooniste, fotode jne kujul. Illustratsioonide päritolu peab olema viidatud. Illustratsioon ei tohi olla lihtsalt teksti kaunistus. Ta peab seostuma tekstiga. Illustratsioon täidab oma ülesannet, kui ta annab kirjeldatavast objektist parema ja põhjalikuma ülevaate kui sõnaline seletus. Illustreeriva materjali kasutamisel tuleks jälgida, et ei koormataks teksti üle, mis teeb lugemise raskeks. Suuremahuline illustratiivne pildi– või joonismaterjal peaks minema lisasse. Väiksemad statistilised tabelid ja illustratsioonid peaksid paiknema illustreeritavale tekstilõigule võimalikult lähedal. Tekstis tuleb viidata kõikidele töös leiduvatele illustratsioonidele. Viitamisel näidatakse illustratsiooni number, mis paigutatakse ümarsulgudesse, näiteks (joon 2.3) või (lisa 6). Kasutatud lühendid Töös kasutatakse võimalikult vähe ja ainult üldlevinud lühendeid, nagu lk, nt, nr, st, vt, a, jms, vrd, jne. Nende puhul ei ole vaja lisada selgitust ega koostada kasutatud lühendite loetelu. Spetsiifiliste lühendite kasutamisel võib neid seletada teksti sees (kui töös esineb vaid 1-3 sellist lühendit) või esitada lühendid koos selgitusega eraldi peatükis (kui töös esineb 4 või rohkem lühendit). Üldtuntud väiketähtlühendite lõppu punkti ei panda. Ka suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda. Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab teksti mõistmist, eriti juhtumitel, kui lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis. Kui lühendatakse sõnaühendit ja saadud punktita lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis, siis on soovitav kasutada lühendi sees sõnavahet tähistavaid punkte: k.a – käesoleval aastal, kaasa arvatud; v.a – välja arvatud, e.m.a – enne meie ajaarvamist, s.o – see on. Kui tööd läbib üks ja seesama küllaltki pikk ja mitmest sõnast koosnev sõnaühend (näiteks mõne organisatsiooni nimetus vm), siis võib luua uue lühendi, mis esmakordsel kasutamisel antakse koos täisnimega. 16
4.2. Tsitaadid, refereeringud, viited
Kõik teistelt autoritelt võetud seisukohad, andmed või faktid peavad olema esitatud kas tsitaatidena või refereeringutena. Erandiks on kõigile üldteada faktid ja seisukohad, millele ei ole vaja viidet lisada. Piir üldteada informatsiooni ja viitamist vajava informatsiooni vahel on mõistagi suhteline, kuid kahtluse korral on kindlam siiski viidata. Näiteks fakti, et Prantsusmaa pealinn on Pariis, pole vaja viidata. Põhjus on see, et selle fakti teadasaamiseks pole keegi teinud mingit uurimistööd. Samas väidet, et Pariis on 2,5 korda tihedamalt asustatud kui New York, peab kindlasti viitama, sest sellise info teadasaamisele on eelnenud põhjalik uurimistegevus. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ning esitatakse jutumärkides. Refereering kujutab endast teise autori seisukoha esitamist vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu moonutamata. Refereerimine võib olla konspektiivne või kommenteeriv ümberjutustamine. Refereerimise korral jutumärke ei kasutata. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed
tuleb varustada viidetega. Aastatöö vormistamisel
kasutatakse APA viitamissüsteemi. APA süsteemi olulisem tunnusjoon on see, et viide on teksti sees sulgudes ja viitesulg peab sisaldama autori nime, teose ilmumisaastat ja kasutatud lehekülgi. Kui tsitaat või refereering koosneb ühest lausest, pannakse punkt pärast viite lõpusulgu.
“Nagu kirvetöö puhul ikka, nii ei pea ka mustandil mingit erilist tegu ega nägu olema, peaasi, et autor alguses minema ja pärast pidama saab” (Ehala 2000: 36).
Kui tsitaat või refereering koosneb mitmest lausest, siis esitatakse viide omaette viidatud teksti järel, kusjuures punkti viite lõpusulu järel ei panda. "Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest. Kord 17
olite ahvid, aga praegugi veel on inimene ahvem kui ükski ahv." (Nietzsche 1993: 7) Pikema refereeriva tekstilõigu puhul on soovitav kasutada selle alguses tekstisisest viidet ehk lihtsalt selgitavat lauset. Sellisel juhul ei ole refereeringu lõpus uut viitesulgu vaja esitada, samuti pole tekstis mainitud autori nime vaja viitesulus korrata, kuid refereeringu ja järgneva teksti piir peab olema üheselt mõistetav. Kirjandi ülesehitust on põhjalikult käsitlenud Martin Ehala õpikus “Kirjutamise kunst” (2000: 78-79). Mitmele allikale viidates esitatakse need kõik viites, kusjuures omavahel eraldatakse nad semikooloniga; viited järjestatakse ajaliselt. Mitmed uurimused (Johnson 1979; Deutsch 1980; Morton 1985) viitavad kooperatiivse õppemeetodi kasutamisega kaasnevale olulisele õppeedukuse kasvule. Mitme autori teose korral esitatakse viitesulus esimese autori nimi koos lühendiga jt - ja teised). “Beamoni hüpe oli erakordselt pikk, küündides kaugemale kui mõõteseadeldis. Mõõtma hakati hoopis metall-lindiga ja tabloole ilmusid numbrid….8.90!” (Sisask jt 1970: 265) Kui raamatu autoreid pole toodud, kasutatakse viites pealkirja esimest sõna koos kolme punktiga või pealkirja suurtähtlühendit. "Rumaluse esimene aste on pidada end targaks" (Tsitaadiraamat...2001: 235). Kreeka tragöödiakirjanik Sophokles on öelnud: “Kõige teravamat valu teeb mõistmine, et kõigi meie hädade põhjuseks oleme me ise” (KASM 2001: 21). Entsüklopeediale ja sõnaraamatule viidates märgitakse raamatu nimi või lühend, ilmumisaasta ja viide märksõnale – märksõna. “Kunst on maailma esteetilise hõlvamise viis, milles avaldub inimese üldine loomejõud” (EE5 1990, märksõna kunst). „Kuuba maletaja José Capablanca oli maailmameister aastatel 1921-1927” (ENE1 1985, märksõna Capablanca y Graupera).
18
Internetimaterjalidele viitamisel tuleb võimalikult järgida raamatutele viitamise põhimõtet – esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamisaluseks teksti pealkiri (mitte internetiaadress!). “Püha Jüri on sõjameeste, maaharijate ja süütute neitsite kaitsepühak” (Kaeval 2003). “Täiendavatele riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 30. september 2003. a” (Täiendavad…2003). Esimese näite kohta on kasutatud kirjanduse loetelus järgmine kirje: Kaeval, K. 2003. Tori kirikuaeda paigaldati ratsamonument http://kaldad.kolhoos.ee/stories, (10. september 2003) Teise näite kohta on kasutatud kirjanduse loetelus järgmine kirje: Täiendavad…
=Täiendavad
riigieksamid
2003.
http://www.ekk.edu.ee/index2.html, (23. august 2003) Kui allikale tuleb järjest viidata ühel ja samal lehel mitu korda, on soovitav pärast allika esimest viidet kasutada sõna sealsamas koos lehekülgede äranäitamisega. (sealsamas: 65)
Kaudviitamine e viitamine mõnele autorile teise autori teose kaudu on üldiselt mittesoovitav, võimalusel tuleb katsuda kätte saada siiski originaalteos. Kui see ei õnnestu, kasutatakse kaudviitamist – viidatakse originaalteosele, aga märgitakse ära ka reaalne allikas. Oma mälestusteraamatus on Henno Käo seda kirjeldanud järgmiselt: “Mu tolleaegses elukohas läks läbiotsijatel kähku, sest pideva kolimise tõttu polnud seda va nodi veel suurt koguneda jõudnud – ainult väike riiulitäis raamatuid ja mõned hilbud” (1999, viidatud Salumets 2001 järgi).
19
4.3. Kasutatud allikate loetelu
Siinne alapeatükk annab ülevaate allikate loetelu üldistest reeglitest, seejärel juhatab, kuidas lisada kasutatud kirjanduse loetellu -
autorinimega raamatud;
-
autorinimeta raamatud;
-
autorinimeta, kuid toimetaja- või koostajanimega raamatud;
-
magistri-, bakalaureuse-, diplomi- ja kursusetööd;
-
artikkel;
-
kogumik;
-
ajakiri, ajaleht;
-
arhiivimaterjalid;
-
internetimaterjal;
-
käsikirjad;
-
intervjuud ja kirjavahetus;
-
kaudviitamine.
Kasutatud allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid ning esitatakse algallika keeles ja järjestatakse tähestikuliselt. Kõigepealt loetletakse ladinatähestikulised allikad, seejärel muukeelne kirjandus. Kui raamatul ei ole autorit, (näiteks kogumikud, mis sisaldavad paljude autorite teoseid) siis paigutatakse see loetelus pealkirja esimese sõna algustähe kohale tähestikus. Kogumike, sõnastike, teatmike jmt puhul võib kasutada ka teose pealkirja suurtähtlühendit. Kui loetelus on ühelt autorilt mitu tööd, siis järjestatakse need ilmumisaastate järgi. Ühel aastal samalt autorilt ilmunud tööd eristatakse tähtedega a, b, c jne, mis lisatakse ilmumisaastale. Näiteks: 1988a, l988b, l988c. Olenevalt allika laadist on erinevad ka bibliokirjed. Eristatakse raamatute ja artiklite kirjeid. Eri nõuded on ka arhiivimaterjalide, muuseumi fondide ja internetimaterjalide kasutamisel.
20
Raamatute puhul esitatakse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos eesnimetähega), ilmumisaasta, pealkiri (ja alapealkiri), köite või osa number, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja). Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Salumets, V. 1998. Rockrapsoodia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kui raamatul puudub autor, esitatakse kõigepealt viitesulus pealkirja märkimiseks kasutatud lühend ja võrdusmärk, seejärel täielik pealkiri, ilmumisaasta, millele järgneb väljaandmiskoht ja kirjastus. Vabaduskasvatus… = Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. RT = Riigi Teataja. 1996. II osa, nr 18-22. Tallinn: Riigikantselei. Kui raamatul puudub autor, aga on siiski toimetaja või koostaja, on märgistus sama. Ainus erinevus on, et ilmumisaasta järel esitatakse tema nimi, lisades lühendi Toim või Koost MOKM = Mis on koolilapsel muret? 1997. Toim Mehilane, M. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. KASM = Kõigi aegade säravaimad mõtted kahel real või veel lühemalt 2001. Toim Shanahan, J. Tallinn: Ersen.
21
Magistri-, bakalaureuse-, diplomi- ja kursusetöö kirje puhul lisatakse käsikirja liik ja asukoht. Trükisena avaldatud tööde puhul üksnes töö liik. Mikita, V. 2000. Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Hüva,
M.
2001.
Eluõpetuse
projekt-programm
I
kooliastmele.
Bakalaureusetöö. Käsikiri Viljandi Kultuurikolledži raamatukogus. Artikli kirje koosneb kahest osast. Esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta (autori nimi, aasta, artikli pealkiri). See koostatakse analoogiliselt raamatu kirjega. Kirje teise osa märkimine sõltub sellest, kas artikkel on avaldatud kogumikus või perioodilises väljaandes (ajakirjas, ajalehes). Kirje esimene ja teine osa eraldatakse mõttekriipsuga. Kogumiku korral märgitakse mõttekriipsu järel: - kogumiku pealkiri; - köite number; - ilmumiskoht; - artikli leheküljed kogumikus. Ajakirja, ajalehe vm perioodilise väljaande korral tuuakse mõttekriipsu järel: - ajakirja vm jätkväljaande nimetus; - ajaleheartikli korral kuupäev; - väljaande number; - artikli leheküljed (ajaleheartikli puhul pole vajalik). Mehilane, L. 1997. Õpilaste suhetest kooli, kodu ja iseendaga. – Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, lk 118-135. Gambiano, G. 2001. Inimeseks saamine. – Vana-Kreeka inimene. Koost. JeanPierre Vernant. Tallinn: Avita, lk 88-127. Saro, A. 2003. Hermanise maagiline teater. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 4047. Joon, S. 2005. Osa maakoole on linnakoolidest paremad. – Pärnu Postimees 09.08., nr 152.
22
Arhiivimaterjalide kirjes märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, säilitusühiku (s) number, mapi (m) number. Kui arhiivi või muuseumi kogud asuvad mitmes erinevas kohas, lisatakse linna nimi. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Tekstisiseses viitesulus võib kasutada lühendeid ja numeratsiooni, need peavad eelnema kirjele võrdusmärgiga. EAA1 = Eesti Ajalooarhiiv, f 265, n 4, s 516. EAA2 = Eesti Ajalooarhiiv, f265, n 5, s 45. Eesti Rahva Muuseum, s-ü 210:280, Rakvere. Internetimaterjalide puhul märgitakse autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri, interneti aadress ja kuupäev, millise seisuga materjale kasutati. Autori ja ilmumisaasta puudumisel kasutatakse lehekülje
või
teksti
pealkirja.
Ilmumisaasta
puudumisel
kirjutatakse
ka
viitesse
kasutamisaasta. Samuti kui autorita trükiste puhul võib siingi viitesulus kasutada pealkirja lühendit või esimest sõna, sel juhul peavad need kirjanduse loetelus olema esimesel kohal, millele järgneb võrdusmärk. Nowakowsky, J. 1998. Constructivist Model for Learning. Http://www.ncrel.org/ sdrs/areas/issues/content/cntareas/science/sc5model.htm, (24. veebruar 1999). Maatee, V. 2005. Sisseastumisinfo. http://www.pshg.edu.ee/?p|sisseastumisinfo, (18. august 2005). RT = Riigi Teataja. 1996. Http://www.riigiteataja.ee, II osa, nr 18-22, (30. mai 2002). HL = Histoire du Louvre. 2003. http://www.louvre.fr/, (20. august 2003). Käsikirjade kirjete puhul tuleb silmas pidada, et kirjes oleks märge käsikiri ja kelle valduses või asukoht – teaduskond, õppetool, raamatukogu vm. Krull, A. 1926. Päevaraamat. Käsikiri Tartu Ülikooli germaani-romaani filoloogia osakonnas. Intervjuule, kirjavahetusele vm viidates märgitakse ära intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Soovitav oleks tagada algallika kättesaadavus lugejale – see võib olla esitatud lisas kirjalikul kujul, tööle lisatud helisalvestisena plaadil või kassetil, viitena internetimaterjalile vm. Meri, L.: Autori intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 22. mai 2005. Kaudviitamisel esitatakse mõlema teose andmed, kusjuures esimesel kohal on viidatav autor ja teos, teisel kohal teos, mille järgi viidatakse. Eralduseks on koma. 23
Nilsson, M. 1951. Die Götter des Symposions. Lund: Universitet, viidatud Murray, O. 2001. Inimene ja sotsiaalsuse vormid. Tallinn: Avita järgi. Girouard, F. 1978. The Return to Camelot. Yale: University Press, viidatud Toivanen, E. 2002. Õhtusel jalutuskäigul Euroopas. Tallinn: Varrak järgi.
24
5. AASTATÖÖ ETTEKANDMINE Aastatöö esitlemine ja hindamine toimub aastakalendris määratud ajal. Oma aastatöö tutvustamine kuulajatele on kogu protsessi vastutusrikas lõppfaas. See on pidulik sündmus, millel osalejad jälgivad head avaliku esinemise tava. Riietus on korrektne ja pidulik, esineja on valmistunud. Soovitatav on teha PowerPoint-esitlus. Õpilasel on õigus töö teostamiseks ja esitlemiseks kasutada koolis olevaid IT vahendeid ja audiovideo-tehnikat. Tööde ettekandmisele saab ainult tähtajaks esitatud ja korralikult vormistatud tööga. Ettekandmise õnnestumiseks on vaja •
head materjalitundmist;
•
kõne head ülesehitust (pöördumine, olulise väljatoomine, töö ülesehituse järgimine, näited ja näitvahendid, kõne lõpetus);
•
läbimõeldud esinemisoskust (kõnelema asumine, asend kõne ajal, silmside, selgus, kuuldavus, paras tempo, valmisolek vastata küsimustele);
•
piisavat sisulist ja tehnilist valmistumist.
5.1. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid Hea ettekanne on konkreetne, lihtsasti jälgitav ja ülearuste detailideta. Kasuta tehnilisi vahendeid selleks, et •
koondada kuulajate tähelepanu, suurendada nende huvi;
•
rõhutada suulist sõnumit;
•
illustreerida ettekannet.
Ära kasuta tehnikat selleks, et •
avaldada kuulajatele muljet eriti detailsete andmetega; 25
•
vältida kontakti kuulajatega;
•
esitada korraga rohkem kui ühte tähelepanu nõudvat objekti;
•
esitada lihtsaid mõtteid, mida on võimalik ka suuliselt esitada.
5.2. Efektiivse slaidi kujundamine Esitluse näitlikustamise ülesandeks on ilmestada ja mitmekesistada tutvustust. Näitvahendid peavad olema korrektsed, arusaadavad ja esitlusega otseselt seotud. Eesmärgiks ei ole mitte võimalikult rohkete andmete esitamine, vaid kuulajate huvi ja arusaamise suurendamine lihtsate vahenditega. Slaidide kujundamiseks arvutil on enimkasutatavaks programm MS PowerPoint. Üha enam leiab kasutamist ka tasuta saada olev vabavara OpenOffice, mille komplekti kuulub ka slaidide kujundamise programm. Slaidiesitluse koostamisel on vaja arvestada järgmist: •
üks slaid - üks põhiidee - üks eesmärk;
•
ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni;
•
kõik esitluses olev (taust, illustratsioonid, tekst) peab olema vastavuses teemaga;
•
ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu;
•
pealkirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kaugusega ekraanist);
•
kirjatüüp valida loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil;
•
vältida täiesti suurtähtedes kirja;
•
vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav;
•
kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, see eksitab kuulajat;
•
esitlusele lisada koostaja nimi ja koostamise aeg.
26
5.3. Ettekande ülesehitus Ettekande koostamisel on soovitav peatuda alltoodud teemadel: •
pöördu kuulajate poole ja tutvusta ennast;
•
ütle, millest kavatsed rääkida ja kui kaua Sa sellest räägid;
•
ütle, millal saab kuulaja esitada küsimusi;
•
aastatöö teema, selle valiku põhjendus, tähtsus;
•
töö eesmärk (mis tulemuseni soovis esineja oma tööga jõuda);
•
probleem küsimuse vormis ja hüpotees (oletus) uurimistöö puhul;
•
kasutatud meetodid ja/või töövõtted (töö kirjandusega, intervjuud, küsitlus, vaatlus, eksperiment, pildistamine, filmimine….);
•
milliseid allikaid on kasutatud ja miks;
•
milliseid materjale on kasutatud loova või praktilise osa jaoks;
•
töö põhipeatükkide ja loovtöö praktilise osa tutvustamine;
•
töö tulemused: milleni jõuti ja kas eesmärk täideti; ettepanekud seoses sellega;
•
kuidas võiks tööd edasi arendada;
•
milles seisneb töö väärtus esineja jaoks; kooli jaoks; (kodulinna jaoks);
•
tänamine;
•
palu esitada küsimusi.
Üleliigne pole ettevalmistuse käigus mõelda publiku kaasahaaramisele sisuliste, asjalike võtetega. Töö tutvustust võib alustada definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitlust võib lõpetada töös esitatud järelduste ülekordamisega, retoorilise küsimusega, üleskutsega uute lahenduste otsimisele. Parimatel esinejatel on alati oma kuulajatega väga hea kontakt. Enamasti tagab selle teema valdamine ning põhjalik ettevalmistus.
27
6. AASTATÖÖ HINDAMINE Töö hindamise eesmärk on anda tagasisidet aastatöö kui terviku kohta, kujundada vastutustundlikku suhtumist, julgustada õpilast järgmisteks sarnasteks töödeks ning luua seeläbi tingimused isiksuse arenguks. Aastatööd hindab aastatöökomisjon, kes arvestab hindamisel töö juhendaja arvamust. Juhendaja esitab oma kokkuvõtliku tagasiside juhendatud töö kohta aastatööde ettekandmisel ning see lisatakse kirjalikult aastatööle (vt Lisa 6). Töö hindamisel lähtutakse juhendis esitatud nõuetest ja juhtnööridest. Käesoleva juhendi järgi sooritatud aastatöö eest märgitakse tunnistusele ’arvestatud’. Mittesooritatud või nõuetele ja/või õpilase võimetele mittevastava töö eest kirjutatakse tunnistusele ’mittearvestatud’. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle. Töö teema ning tulemus märgitakse klassija lõputunnistusele. Aastatöö sooritamine Pärnu Vabakooli 8.-9. klassis on tingimus klassi ja põhikooli lõpetamiseks. Hindamisel arvestab komisjon: •
töö sisu: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; loovtöö puhul
•
hinnatakse ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; aastatöö protsessi: õpilase algatusvõime ja initsiatiiv aastatöö teema valimisel,
•
ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkus, suhtlemisoskus. aastatöö vormistamist: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite ning loovtöö puhul ka
•
loovideede korrektne vormistamine ja teostus; viitamine; aastatöö esitlemist: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega, esitluse eakohane küpsus.
Õppeaasta jooksul ettekantud loovtöö (toimus üritus vms) juures peab viibima hindamiskomisjon ning loovtöö autor peab tagama ürituse dokumenteerimise (kuulutus, fotod vm), et seda saaks kasutada oma töö esitlemisel. Töödega seonduvat korraldavad koolis õppealajuhataja ja juhiabi koostöös juhendajaõpetajatega. 28
Lisa 1 Õpilase isiklik aastatööplaan Valmis töö esitada juhendajale N, 27.02.2014
Tööde ettekandmine N, 6.03.2014 1. Kooli aastateema: ………………………………………………………………………... 2. Minu aastatöö teema:..........................................................................................................
Juhendaja:.................................................................................................................................. 3. Aastatöö teemavaliku põhjendus. Valisin selle teema, sest ............................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 4. Aastatöö eesmärk on (uurida, koostada, selgitada välja, kirjeldada, luua, korraldada ...….. mida?) …………........................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 5. Uurimusliku töö puhul on minu uurimismeetoditeks (küsitlus, intervjuu, vaatlus, katse, dokumentide analüüs (täpsusta)) ................................................................................................. ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... 6. Loovtöö puhul on minu töövõtted ja töövahendid …………………………….………… ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… 7. Töö oodatav tulemus: …………............................................................................................ ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... 8. Tegevuskava ehk tegevuste loetelu ja tähtajad, mille järgi hakkan aastatööd tegema: ......................................................................................................................................... .............. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... Õpilane:
………………………………
Juhendaja:
………………………………
Kuupäev: ……………........ 29
Lisa 2 Tiitellehe vormistamise näidis PÄRNU VABAKOOL
Paula Maasikas ÜLEVAADE MAAILMA ÕNNELIKEMATEST RIIKIDEST Aastatöö 9. klass Juhendaja Paul Murakas
Pärnu 2014
30
Lisa 3 Sisukorra vormistamise näidis
Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………………….... 2 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurtähtedega)……………........……………………..4 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri………………….......…………………5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri… …………………………………............8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurtähtedega)……………………………………...........10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri………….……………….................…….11 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri…………………….…………………...........14 2.2.1.Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri…….…………....16 KOKKUVÕTE………………………………………………………………….………...... 30 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………………. ....31 LISAD Lisa 1. Pealkiri ……………………………………………………………………….……....32 Lisa 2. Pealkiri…………………………………………………………………….……….....33
31
Lisa 4 Uurimistöö hindamismudel ARVESTATUD ’Väga hea’
ARVESTATUD ’Hea’
MITTEARVESTATUD
Põhiidee ja sisu täielikus vastavuses. Töö põhjalik, faktid kontrollitud. Materjali kasutatud Piisavalt, sh 3-5 allikat paberkandjal. Valitud meetodid ja nende rakendus sobivad täielikult. Töö ülesehitus loogiline ja terviklik.
Põhiidee ja sisu vastavuses. Töö ülevaatlik, faktid kontrollitud. Materjali kasutatud mõnevõrra puudulikult. Valitud meetodid ja nende rakendus sobivad.
Keele korrektsus ja stiili sobivus
Sõnastus selge, korrektne, sobiva stiiliga. Ei esine õigekirjavigu.
Vormistamise korrektsus, sh viitamine.
Vormistus sh viitamine nõuetekohane.
Sõnastuses mõningast ebaselgust. Esineb üksikuid õigekirjavigu. Esineb üksikuid puudujääke vormistuses või viitamises.
Põhiidee ja sisu Vastavus ebapiisav. Töös on sisulisi puudujääke, esineb kontrollimata fakte, viitamata tsitaate ja refereeringuid. Materjalide valik ebapiisav. Valitud meetodid ja rakendused küsitavad. Töö ülesehitus ei ole loogiline. Töö ei ole terviklik, esineb sisulisi puudujääke. Sõnastus ebaselge. Esineb mitmeid õigekirjavigu.
Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine
Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast.
Põhiidee ja sisu vastavus, põhjalikkus, faktide paikapidavus, materjali piisavus meetodite valik ja rakendus
Ülesehituse terviklikkus ja loogilisus
Töö ülesehitus loogiline, kuid ei ole päris terviklik.
Õpilane peab üldiselt kinni kokkulepitud ajakavast, esineb üksikuid unustamisi, kuid õpilane tunneb ise huvi, et ajagraafikus püsida.
32
Esineb suuremaid eksimusi vormistamise reeglite vastu. Viitamine ebaõige või puudub üldse. Õpilane vajab pidevat meeldetuletamist ja järelkäimist.
Lisa 5 Loovtöö hindamismudel: projektitöö, praktiline loovtöö vms
Idee. Teostuse vastavus püstitatud eesmärkidele.
ARVESTATUD ’Väga hea’ Idee originaalne, reaalselt teostatav. Töö vastab täielikult eesmärkidele.
ARVESTATUD ’Hea’ Idee originaalne, kuid pole täielikult teostatav. On küll läbimõeldud, kuid ei vasta täielikult eesmärkidele. Teostatud hea kunstilise tasemega.
Kunstiline teostus. Uute seoste loomise oskus. (Muusika-, kunsti-, tantsu- vm loovteose puhul) Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine
Teostatud kõrge kunstilise tasemega.
Vormistamise korrektsus ja nõuetelevastavus.
Vormistus nõuetekohane.
Õpilase aktiivsus. Koostöö rühmas. Suhtlemisoskus.
Õpilane aktiivne. Koostöö rühmas sujub hästi, probleemidest saadakse üle konstruktiivselt. Rühmasisene tööjaotus toimib. Suhtlemisoskus väga hea.
Õpilane vajab aeg-ajalt juhendaja meeldetuletamist. Koostöö rühmas hea, rühmasiseses tööjaotuses vajakajäämisi, vajadus juhendaja sekkumise järele. Suhtlemisoskus hea.
Töö esitlemine ja kaitsmine. Esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega.
Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo mõõdukas, näitlikustamine sobiv, ei ole näitlikustamisega liialdatud ega seda pole ka liiga vähe, kontakt kuulajatega väga hea.
Esitluse ülesehitus loogiline, kõne tempo ebasobiv (kiirustav või aeglane), esitluse näitlikustamine üldiselt sobiv, kuid esineb mõningaid puudujääke, kontakt kuulajatega hea.
Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast.
Õpilane peab üldiselt kinni kokkulepitud ajakavast, esineb üksikuid unustamisi, kuid õpilane tunneb ise huvi, et ajagraafikus püsida. Esineb üksikuid puudujääke vormistuses.
33
MITTEARVESTATUD Idee on vaid pooleldi teostatav. Juhendaja on oluliselt sekkunud eesmärkide püstitamisse. Töö vastavus seatud eesmärkidele küsitav. Teostatud rahuldavalt või ebapiisavalt.
Õpilane vajab pidevat meeldetuletamist ja järelkäimist.
Esineb suuremaid eksimusi vormistamise reeglite vastu. Õpilane vajab pidevat juhendajapoolset meeldetuletamist. Ülesannete jaotamisel ja täitmisel ei saa rühm hakkama juhendajata. Suhtlemisoskus kesine. Esitluse ülesehitus ei ole päris loogiline, kõne tempo ebasobiv (kiirustav või aeglane), esitlust ei ole näitlikustatud, kontakt kuulajatega ebapiisav.
Lisa 6 HINNANG JUHENDATUD ÕPILASE AASTATÖÖLE Juhendaja lisab aastatööle ja esitab aastatööde ettekandmisel Üldised andmed Töö autor (nimi ja klass) Pealkiri Juhendaja 1. Hinnang tööprotsessile (teema valimine, eeltöö, sh töökava koostamine ja materjali läbitöötamine, tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamine, suhtlemiskultuur, initsiatiiv, leidlikkus)
2. Hinnang töö sisule (autori hinnangute ja kokkuvõtete originaalsus; töö objektiivsus – autori erapooletu suhtumine, väidete argumenteeritus, viitamine, täpsus terminites, selge ja teaduslik stiil – kirjandusliku ja emotsionaalse väljenduse vältimine // loomingulise töö põhjendatus )
3. Hinnang töö vormistamisele (töö välimus, ülesehitus, vormistus // loomingulise töö teostus, keskkonnateadlik materjalikasutus)
34
4. Kuidas on aastatöö kirjutamine ja tulem seotud vabakooli väärtuste ja eesmärkidega (loovus, looduslähedus, iseseisvus, ettevõtlikkus ja koostöö, vastutustunne, avatus, inimese austamine, elamuslikkus)?
Juhendaja allkiri: Kuupäev:
35
